Mõni asi tundub nii iseenesest mõistetav, et selle puudumine tuleb suure üllatusena ja tundub jabur. Üks sellistest asjadest on riputusvahend üleriietele, ütleme siis - nagi. Ühikatoas sellist asja ei ole! Eelmisel koolinädalal sai veel kuidagi hakkama, kuna väljas oli nii soe ja õhukesed joped mahtusid kuivana ka kappi ära. Nüüd talvisel ajal, kui vammused (eriti minu omad) on suured ja märjad kui karunahk, siis polnud neid kusagile kuivama riputada. Läksin siis parendusettepanekuga ühika valvuritädi juurde.
- Kuidas palun, nagi? Milleks? 9 aastat on kõik ilma läbi saanud.
- Ahsoo.. on või? Nojah, aga see ju ei tähenda, et seda ei võiks lisada? Kuhu inimesed siis oma mustad-märjad riided panevad õuest tulles?
- Kappi.
- Ööö.. mul küll need kappi ei mahu ja ei taha panna ka puhaste asjade vastu.
- Mõni sahtel (neid on kaks!) ikka ju on vaba? Eeei? Issand, siis teil peab küll palju asju olema!
- Nuh, eks ongi, aga ma ju ei tea, mida mul siin vaja läheb ja võtan kaasa igaks juhuks erinevaid kihte: siit ma ju ei saa midagi juurde osta kui peaks vaja minema. Aga ikkagi, nagi - ruumi ju on toas või köögis.
- EI! Köögis jäävad rasvalõhnad juurde ja toad on meil erinevad, sinna ei mahu.. või kui siis ukse taha.
- (Eksole...). Hästi, kas siis võiks teha siia alla eraldi garderoobi nagu koolis on?
- Ei, seda küll ei saa. Aga kui teil väga vaja on, siis pesutuppa saate jätta. See on muidugi omal vastutusel. Ja see on meil ainult teatud kellaaegadel lahti - see vist ei sobi teile?
- Selge, siis vist ei sobi jah. No, aga aitäh kuulamast! Ahjaa, millal ma saan oma võtme ära anda? Voodipesud-rätikud olid mul enda omad.
- MISASJA? Kuidas te teisest valvurist küll üle sõitsite - teil ei tohi olla oma pesusid! Need peened voodilinad teil annavad värvi ja rikuvad meie madratsid ära!
Jäin sõnatuks.. olin just sellepärast omad vanad linad kaasa haaranud, et ma nende madratseid-linu ära EI määriks ja nüüd sain sellise rünnaku osaliseks. Ohjah.. on aga karm kord siin. Ma tõesti ei tea, miks peaks keegi magama selliste linade peal, mis värvi annavad, aga ju siis on tädidel kogemusi ja nüüd on nende põhjal ranged reeglid paigas.
Aga muidu oli reedene koolipäev väga tore. Omandasime teadmisi erinevatest kinnitusvahenditest ja tutvusime praktilise aiaplaneerimise võtetega. Ilm oli külm kui kurat ja vali tuul tegi ta veel lõikavamaks. Autos ei olnud seda õnneks väga tunda ja sõit tagasi Tallinnasse möödus rahulikult. Metsloomadki olid vist külma eest oma pesadesse varjunud, alles Lasnamäe kanali alguses lippas üks reinuvader kärmelt üle tee. Kodus aga ootas mind mu oma väike põrsas, kes suurest heameelest tahtis mu surnuks lakkuda ja puges esimesel võimalusel sülle magama :)
