75+28+9= 7+2+1

Suure pingutuse, nädal aega kestnud topeltvahetuste ja armsate kursakaaslaste abiga sündis väikene ime: kõik kolm herbaariumi saidki kaante vahele ja reede hommikuks ära antud, juhuu! Takistusi ilmnes jooksvalt päris mitu alates puuduolevatest ja valesti määratud okstest kuni viimasel minutil liimi lõppemiseni, aga eestlase jonn ja hääd inimesed aitasid neid ületada. Puittaimi kogunes 75, looduslikke rohttaimi 28 ja murutaimi 9 tükki. Selle viimase kausta olen juba hindega '5' tagasi saanud, mis on täitsa paljulubav algus. 

Püha Kolmainsus

Igaõhtune kella 19-02 kestnud herbaariumi-öötöö oli ka põhjus, miks ma üldse postitanud pole. Püüan nüüd tagantjärele sügise teise sessi kokku võtta. 

• Esmaspäev möödus sünnipäevameeleolus, komm põses külmas ja märjas poris püherdades ning kiviktaimlat rajades. Esialgu oli ilm kena ja päikseline. Otsisime mullast osjajuuri ja teisaldasime kangidega kive. Siis aga läks taevas tumedaks, päike kadus ja vihma hakkas tibutama. Töötasime edasi. Kui vihmast sai lörts, saime aru, et paremaks asi ei lähe. Kiirelt istutasime (loe: uputasime) taimepoisid poriloikudesse ja põgenesime klassi teooriat kuulama. Õhtul tehti mulle vahva üllatusena burks välja ja pärast kogunesime puhketuppa väikse soojendava sortsuga kontidest külma välja ajama. 
• Teisipäeval kuulasime üüüülipikka loengut terrassidest, mis oli niigi väsinud minule säärane uinuti, et otsustasin ärkvelpüsimiseks tunni ajaga pähe tuupida loodustaimede 35 ladinakeelset nime+taime ja minna testile mütsiga lööma. Endalegi üllatuseks suutsin kõigi 15 küsitud taime kohta midagi kirjutada ja loodetavasti läheb piisavalt palju pihta, et test sooritatuks lugeda. 
• Kolmapäeval aeti meid jälle paaridesse ja kästi õhtuks ehitada hindele kivisillutis+terrassivundament+müür. Vaim ja liha olid magamatusest totaalselt nõdrad, nii et töö kulges aeglaselt ja jõudsime oma tööga viimastena valmis. Hindeks pandi meile ''5', küll väga pika miinusega, aga ikkagi!
• Paaril päeval tuletasime mõned tunnid meelde ArchiCADi programmis joonte tõmbamist ja õppisime juurde, kuidas virtuaaltellistele värvi ja -puidule süüd anda. 
• Neljapäeva hommikul saime proovida kännufreesi ja lehepuhurit. Esimene oli üsna keeruline massin, mida hallata, sest ta oli raske, toetuspunkti kehale polnud ja vaade terale oli null. Jõudsime ühiselt samale tootearendus-järeldusele, et vaja oleks peeglit enda ette või siis auto tagurdamiskaamera-analoogi tera kohale + ekraani käepidemele. Lehepuhuritest ei ole ma seni kuigi hästi arvanud, sest a) nad tekitavad müra ja b) nad tekitavad müra varahommikuti, kui ma magada tahan. (Koolis õppisime, et c) nad puhuvad üles mikrotolmu, mis on inimestele kahjulik). Küll aga pean ma ütlema, et kui selle lennumootori endale selga ja hiigeltoru kätte sain, siis oli hiigla tore nõnda Karlssoni-moodi kollaste vahtralehtede sees ringi tuhiseda :D Päeva põhitegevuseks sai grupiga kahetasandilise terrassi ehitamine kruvi-vundamendipostidele. Talade arvutused, materjalide tassimine, mahamärkimine, postide kruvimine maasse, terrassilaudade kruvimine taladele. Kõik see rõõm vahelduvas hoovihmas. 
• Reedeks lubati imeilusat (loe: kuiva) ilma kuni õhtuni. Kell kümme hommikul, kui olime parasjagu põllul kaevamas ja tassimas, lasi Papi kraanid valla ja töömaast sai korralik mudamülgas. Suurema sahmaka ajal olime putkas varjul ja jõime teed, aga kuna vihm ei mõelnudki järele jääda ja mustikapeenar ootas rajamist, siis läksime tööle tagasi. Kopaga oli täitsa tore kaevata ja ka turba kohalevedimine oleks olnud mõnus, kui see savine maa NII lögane ja libe poleks. FYI: laiad puusad+vihmakeep+paksud tööriided on kopa kabiinis ohtlik kombo - sain kursakatele väikse ehmatuse teha, kui kabiinis end ringi keerates kangi vastu haakusin ja kogemata 'nokka tõstsin'. 

Selline ta oligi - palju emotsioone ja pori, vähe und. Järgmine kord on alles jaanuaris, aga ehk leian midagi muud head, millest vahepeal kirjutada.