Tugimüür või kalmukujundus?

Hommikul kell kuus võtsin unekella käelt ja pesin kottpimedas öös pea puhtaks. Juuste kuivamise ajaks pugesin tagasi sooja voodisse pikka ärkamist nautima ja tunnike hiljem oligi juba uus päev käes. Põnevusega äppi uurides selgus, et minu uni oli tõepoolest olnud sügav ja pikk - esimene sats lausa neli tundi jutti - aga kas see nüüd kellast tulenes, ma kahtlen. Pigem oli konks ikkagi eelnevas magamata öös :D

Muru tundub olevat üks mõttetult töömahukas iluasi. Ei ole ma neist überhoolitsetud überigavatest roheväljadest enne suurt pidanud ja ega vist hakka nüüdki pidama. Respekt muidugi muruspetsidele, kes kõigi nende õhutamiste ja liivatamiste ja kastmiste ja väetamistega ja PIDEVA NÜSIMISEGA jännata viitsivad ja oskavad, aga.. See on hein. Rohi. Roheline. Isegi mitte 50 rohelist varjundit, vaid heal juhul umbes viis. Pluss kõrbendkollane. Muidugi on tore, kui sul õuel on talla all ja varba all rohulible, mitte poriloik, aga lolliks ei saa ka minna. Nohh. Igatahes olen ma nüüd selles osas pisut targem ja juhul kui mul tõesti on vaja muruga tegeleda, siis otsin konspektist õige koha üles.

Rohuteooriale järgnes müüripraktika. Saime ülesandeks laduda suurtest kivikolakatest kaks teineteise suunas kaldega tugimüüri, paigaldada geotekstiil ja drenaaž ning täita vahe pinnasega. Kolakad olid õnneks tehasetoodang ja sellist erilisemat sorti, millel sooned ja spetsfiksaatorid, millega saab kivid lihtsa vaevaga ühtlaselt nihkesse ajada. 

Kuna tudeng on teadupärast laisk ja nutikas, siis kühveldasime müürialuse pinnase kohe keskele hunnikuks kokku - milleks üht ja sama liivamassi kaks korda liigutada. Nii tekkis meile pisut õõvastav kalmuküngas, mille külgedel labidamehed hoogsasti kahte hauda kaevasid. Naersime, et natuke ette planeerimist ja oleksime ka valikaine 'kalmukujundus' saanud sooritatud! Aga ei..

'Kalmu kujundamine'

geotekstiil ja drenaažitoru

Soonega kivid ja fiksaatorimummud

Kui olime müürijupid kokku pannud ja siis ka jälle lahti võtnud, saime individuaalse, arvestusliku ülesande: ehita aiapost. Kõlab tuttavalt? No just. Sest me alles sügisel tegime seda. Nüüd siis tegime uuesti. Kui toona lõõskas päike ja kuivatas segu liiga kiiresti, siis täna olid kivid märjad ja eelnevalt laotud kihid hakkasid vajuma. Kõlab nagu lugu kehvast baleriinist ja munadest? Mõneti küll, aga kuna sama mure oli meil kõigil üheteistkümnel 'baleriinil', siis oli õpetaja hindamisel leebem. Üllatuslikul kombel tuli ka minu post päris hästi välja, oli isegi loodis ja millimeetri pealt võrdsete diagonaalidega. Lootust on!

Minu teine post.