3. märts 2020

Mis küll on selle meistri mõttes, kes selliseid looduskivimüüre laob..

Sessi esimese päeva veetsin ma oma pisikesi kuivetund ajurakke ragistades, püüdes meenutada, misasi see täpselt oli, mida ma siin õppimas käin. Tunniplaanis seisis: väikeaia kujundamine, müüride ehitamine ja sillutiste paigaldamine. No.. hästi. Kui te nii ütlete.

Hommikul jõllitasin klassiseintel rippuvaid haljastusplaane ja üritasin kurdude vahelt välja kangutada eelmistes tundides (väidetavalt) omandatud teadmisi. Seekordseks teemaks oli plaani vormistamine. Kirjanurk. Sellest lähtub plaani raamjoon. Tingmärgid. Rohi ei tohi olla helesinine. Maja peale võid kirjutada maja, aga kaevu tähista ringiga, milles K täht. Nagu Kaubamaja. Lipuvarras tähista maduussiga (pealtvaates, noh). Elektrikaablit ära ilujoonisele märgi - on maastikuehitajal elu põnevam ja natuke särtsu ergutab teda järgmisel korral kommunikatsioonide jooniseid küsima. Taimmaterjali nimekirja võid järjestada alfabeetiliselt või numbriliselt (ja plaanil kellaosuti liikumise suunas). Siis oli veel midagi. Ja midagi rääkisime põhja suunast (Eestis märgitakse üles) ja mõõtkava asetusest. Ja oluline oli, et plaani pealkiri oleks neutraalne, et elukaaslased lahku ei läheks, kui neil ei ole ühine perenimi ja/või omand. Kokkuvõttes oli seda kõike niiiiii palju, et isegi nutikamad ja usinamad meist ohkasid, kuidas me selle imelise haljastusplaani küll mai lõpuks välja võlume.

Vahetunnis saabus meie juurde ülirõõmus juhtõpetaja, et anda meile teada meie kooli lõpetamise vorm ja aeg. Selle üle oli kaua vaieldud ja lahinguid peetud, aga nüüd siis oli otsus vastu võetud: augustis-septembris töövaatlus, vajadusel intervjuu ja talveks portfoolio. Praegu on märts. Pool aastat ja ma peaksin olema valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Ja oskama teisi juhendada, kuidas töötada-kaitsta. Päriselt?

Müüriehituses võtsime esiteks läbi looduskiviga ehitamise teooria ja seejärel siirdusime kasvuhoonesse seda ka kohe praktiseerima (loe: liivakasti mängima). Joonis, arvutamine, töövahendid, mahamärkimine, NÖÖRI SÕLME TEGEMINE JA KINNITUS - AARGHHH!!!, kivipusletükkide sorteerimine ja monteerimine, loodimine. Koristamine. 

Sillutises oli teemaks looduskivi. Ülesandeks tekitada täringukivist kaldega plats. Joonis, arvutamine, puuduva mõõdu leidmine!, töövahendid, mahamärkimine, NÖÖRI SÕLME TEGEMINE JA KINNITUS..., kivipusletükkide sorteerimine ja monteerimine, loodimine. Koristamine. 

Pärast kahte kuud mittemidagi tegemist andis see päev otsa kivide tassimist õhtuks ikka tunda. Ja mis aitab paremini hea trenni järel valusate lihaste taastumisele kui mitte uus trenn! Seda me terve teisipäeva tegimegi. Või noh, peaaegu terve teise päeva. Äratuseks kuulasime kaks tundi uinutavat juttu pergolatest, mis tunni alguses tundus olevat lihtsalt üks mõttetu tara, aga nagu tunni lõpuks selgus, on hoopiski kogu ehituse alus. Paned kaks posti püsti, tala ja põikitalad peale - pergola. Paned seda kõike topelt, saad suitsunurga. Paned põikitalasid kohe eriti tihedalt, saad varjualuse. Paned postidele külgedeks lauad, saad kuuri. Teed laudadesse augud, saad maja - lihtsalt imeline!

Siis aga läksime ikkagi jälle kasvuhoonesse kiva tassima. Tänane ülesanne oli vähe krehvtisem,  esmapilgul ei saanud tahvlile kribatust arugi. Õnneks olid seekord kõik vajalikud mõõdud olemas ja nutikad kursavennad võtsid ohjad enda kätte. Vaja oli ehitada kallakule kahes eri tasapinnas L-kujulised istutuskasti-müürijupid. Joonis, arvutamine, töövah... noh, teate juba isegi. Seda kohta ka, mis vanduma võttis :P 

Veidi pärast ühteteist hakkasime pihta ja veidi pärast viite saabus lõputa õuduse õnnelik lõpp. Ilus on see looduskivi ja veel ilusam sellest tehtud ehitis, aga jumalauta kui raske on neid pusletükke kokku sobitada! Kõik need vanad paekivist laudad ja aiad ja rinnatised ja müürid ja.. kuidas nad küll viitsisid???






PS: Teate ju seda lugu pimedast kanast ja terast? Eile liivas kaevates leidsin tillukese kammimoodi asja, vaevalt sõrmeküüne suurune. Äkki mingi oluline elektroonikavidina osa, mõtlesin, tõstsin posti äärele ja kaevasin edasi. Täna, kui hakkasime oma müürikest led-tuledega kaunistama, selgus, et üks väike aga oluline vahejupp on puudu. Läksin ja võtsin ta siis sealt, kuhu eile panin - ja valgus sai!



Kommentaare ei ole: