G5-võrk ja tehisintellekt

Tänase päeva oleks võinud kuidagi kompaktsemalt lahendada. Hommikul, tõsi küll, sai meeldivalt kaua magada, sest taimekaitse valikaine jätsin ma võtmata, aga ülejäänud päev piirdeaedadega venis küll nagu üks suur hunnik.. ömm.. no ütleme et viilit. Kuigi meid oli kokku 16, siis ainus, mis meil kiiresti läks, oli lammutamine; õpetaja meelest võiks me lausa oma aiavaraste bande moodustada - 10 mintsi ja kadund :D

Ehitasime kaks erinevat aeda: keevisvõrgu ja puidust lippaia. Postide asukohad välja mõõta ja maha märkida, puuriga augud maasse, postid püsti, toestada, nööri mööda sirgeks ja loodi ajada - see osa oli mõlemal aial sama. 

Puurimine on tõsine töö.

Kõige odavam pehme võrkaed, millega me mängisime, tundus totaalselt mõttetu asjandus - kui juba lahti rullides peab überettevaatlik olema, et sõrmega võrgusilma välja ei venitaks ja jalgpallilöök võrku muljuks 'kausi' sisse, siis mis sest aiast üldse tolku on? Nagu keegi hästi ütles: kõlbab vaid seniks, kuni hekk täis kasvab. Njah, endale ei valiks, ka mitte hekikasvatuse ajaks. Too much work. 

Gee-viis-võrgu kinnitamine postide külge - mis olid ka pehmekesed nagu Erki teivas - toimus spetsiaalsete tangide ja klambritega. Ma küll ei küsinud, aga vbl on selleks tegevuseks ka juba klambripüstol välja mõeldud. Võrgu turvaliseks pingutamiseks oli eriline kamm olemas ja kohe pandi meile ka südamele, et hoolikas võrkaiaomanik pingutab pärast iga talve oma võrgud üle. Täpsemalt oli kammil kaks otsa - tihedamaga pingutati võrku kinnitamise ajal ja harvema, kahepiilise otsaga kevadeti. Selleks teiseks tööks on ka eraldi tangid saadaval, mis jätavad traadile ilusa v-kujulise pingutava jõnksu, vt alumine foto (mõlemad kursaõe pildistatud).

Toanaaber kammib ja pingutab, mina klammerdan - koostöö missugune! Isegi tiimivärv on meil läbimõeldud!

Pingutustangidega aia kallal. Mõnus venitus mu valutavale alaseljale.

Lippaia jaoks oli lisaks vaja paigaldada ka põõnad, sõnast põõnama, ja lipid. Nutika maastikuehitajana (tase 4) oli meil viimase töö jaoks kasutusel šabloon, et igat lippi eraldi mõõtma ei peaks ja lipivahed kenasti ühtlased jääks. Meil läks see lipitamine natuke siiski untsu, sest üks postidest oli vist väheke sügavamale maa sisse sattunud ja põõnad selle tõttu vale vahekaugusega. Pole hullu, vead käivad ju õppeprotsessi juurde. Aed ise sai selline:

Šablooniga lippide paigaldus, sihin nööri järgi lipi kõrgust paika.

Jälle kursaõe pilt, minu oma jäi kahjuks udune. Külm oli, noh :P

PS: Pärast tundide lõppu läksin juba tavaks saanud soojendavale jalutuskäigule, millelt naastes avastasin, et koolimaja valguslogo on viidud paremini vastavusse kooli tunnuslausega: nutikas looduslähedane elu.

Räpina School of AI