Jaanipäev ilma vihmata pole kellegi jaanipäev!

Itaallased on lillad peast! Ei, ma tahtsin öelda - lollid peast! Ei.. tutti e due!!!

Kaks nädalat tagasi käisime neljakesi, Laura ja Maso tõlkidena kaasas, postkontoris Prati u 35-kilost pakki ära saatmas. Tarisime juraka luugini, aga mees klaasi taga teatas: vabandage, vabandage - paki maksimumkaal tohib olla 20 kg. Nüüd te tarkpead muidugi küsite: miks te seda varem netist järele ei uurinud? Te proovige ise itaalia posti kodulehelt mingisugust teavet saada, kui ingliskeelne versioon annab ainult õhuposti hinnakirja ja itaaliakeelse versiooni järgi ei saa selle firmaga üldse pakke saata! Kuna minulgi oli kolimine ees, siis palusin Laurat küsida infot Eestisse saatmise kohta. Eestisse? Sinna võite saata lausa 30-kilose kastitäie! On see kindel? Onu vaatas arvutisse ja noogutas innukalt: jah, kindel. Aamenkonks ja hapud silgud. (no olgu, seda viimast ta ei öelnud.. aga mõtles küll!). Läksime koju tagasi, Prati harutas oma junnu lahti ja kõik see vedeles me toa põrandal järgmised viis päeva. Mina tahtsin teha paremini.
Niipea, kui Prati oli lahkunud, asusin oma kodinaid kokku teipima - võttis aega terve pühapäeva, aga vähemalt oli tehtud. Esmaspäeva hommikul pidi Ruth mulle appi tulema mu tohutut kasti tarima; igaks juhuks otsustasin aga enne veelkord kohapeal käia, küsida vajalikud paberid, et pärast kiiremini läheks. Jõudsin luugini, sama mees klaasi taga, küsisin uuesti sama küsimuse. Mis te naljatilgad arvate, et vastus oli ka sama või? Otseloomulikult ei olnud! Nüüd ütles onu, et Eestisse nagu igalepoole mujale väljaspool Itaaliat, on piirang 20 kg. Teate, ma olen juba õppinud oma kõrvu uskuma... Täpsustasin: mitte õhupostiga, vaid maapostiga, muudab see midagi? Mees küürutas üle arvuti ning konsulteeris naabriga. Mkmm, ikka 20 kg - võta või jäta! Jätsin... Kui ma õhtul sellest Laurale ja Masole rääkisin, kukkusid neil suud lahti- no ei ole võimalik! Aga näed, on.

Eile ja täna, viis minutit pärast kella kolme nägin ma u 30-aastast naist, kes oli oma poisipea lillaks värvinud. Ja mitte selliseks lasteaia söögitädi hallikaks-lillaks, vaid ikka seda 'kõige moekamat' tooni, vt pilti ülal.

*mõlemad kaks


PS: Pööripäev andis endast siingi märku - kuumast päevast hoolimata tundsin täna õhtul esimest korda külmavärinaid - sügis pole enam kaugel!