Algajad latipoisid lasernivelliiriga tutvumas |
Teine päev möödus pooleks klassiruumis ja õues. Õnneks oli vastupidiselt eilsele väljas päikseline sügisilm ja värskes õhus viibimine väga mõnus.
Täna jätkasime tutvumist
aiaplaneerimise ja puittaimedega ning neile lisandus pisut kummalise nimega
aine Vertikaalplaneerimine:
Vertikaalplaneerimine tähendab olemasoleva reljeefi muutmist, vajadusel
madalamate osade pinnasega täitmist ja kõrgemate osade pinnase äravedu. Ehk
maakeeli, kuidas saada lohust muhk ja muhust lohk.
Õpetajahärra oli asjalik praktik,
tundis siirast headmeelt, et kursusel on seekord päris palju mehi (ei olegi kõik paadunud
õpihoolikud-naisterahvad) ja nentis fakti, et professionaalseid maastikuehitajaid
saab meist ehk 10%. Jää murtud, asusime
asja juurde. Reljeef, künkad-mättad,
geo-portaal, turvajalanõud, Pythagorase teoreem. Audiovisuaalne tutvustus
erinevatest loodidest, nivelliiridest ja nende tööpõhimõtetest. Nagu
juuresoleval pildil näha, saime hommikuse teooria kohe pärastlõunal praktikas proovile
panna ja see oli täitsa vahva. Veidi vähem vahva oli aga loodimisülesanne nr 2,
mille täitmiseks tuli unustuse hõlmast välja koukida oma põhikooli matemaatika
(väheldased) teadmised. Panime naistega pead kokku ja käänulisi radu mööda
ikkagi lõpuks hakkama saime, kuigi lahendus polnudki tegelikult nii keeruline,
pigem nipiga.
Kuna eilne lõunaeine oli nagu ta
oli, otsustasime täna sõita linna pubide pakutavaga tutvuma. Alustasime
bussijaama omast nimega „Turist“.
Päevapraad maksa-singistrooganov maksis 3.40 ja maitses oluliselt
paremini koolisöökla toidust – kõht sai täis ja retro-mööbel tekitas mõnusalt
nostalgilise meeleolu. Lilleseaded laudadel olid värsked ja kaunid, teenindus
kiire ja meeldiv. Siia võib tagasi tulla küll, aga homme ehk uudistame veel
ringi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar