Kui hommikul ühikast välja astusime, kostis kaugusest ähvardavat kõminat. Jõudsime vaevu kasvuhoonesse, kui juba langesid esimesed piisad, kohe ka teised ja varsti mühises taevane kosk täies jõus ja ilus voolata. Meil oli soe ja mõnus sillutist laduda, välja arvatud need mõned kohad, kus katus läbi laskis :D Tulevik paistis aga sama tume kui pilved me peade kohal, sest järgmine aine oli teisel grupipoolel pargiekskursioon ja meiegi pidime õue minema, põllult taimi tooma.
Enne veel, kui me oma looduskivist šedöövritega valmis jõudsime, läksid ootamatult lahti kasvuhoone uksed ja algas suurem rahvast liikumine. Küllap otsivad vihma eest varju, oli esimene mõte. Õpilasi-õpetajaid tuli aga muudkui juurde ja selgus, et koolimajas on tulekahju! Erinevaid teooriaid põlengu põhjuse kohta ringles juba mitu, päriselt juhtus aga see, et 3. korruse vetsus süttis kätekuivatusmasin. Ta olevat juba pärast eilset äikest seinal särisend ja porisend, nüüd siis võttis tuld. Päästeautodel läks kohalejõudmisega küll veidi aega, aga arvestades mitu päeva kestnud äikesetormi, on see täiesti mõistetav. Õnneks piirdus kogu äkšon ühe mustaks põlenud seina ja tuulutamist vajavate koridoridega.
 |
Uudishimu-pilt tehtud, naasesin oma grupi juurde kasvuhoonesse, kus me vihma vaibumist oodates õppisime puuokstest lilletugesid punuma:
Lõpuks jäi sadu järgi, panime igaksjuhuks keebid-kiled selga ja suundusime põllale. Et mitte rikkuda Murphy seadust, hakkas metsik padukas uuesti pihta justament sel hetkel, kui labidad maasse lõime. Haarasime nobedasti iirised ning lidusime tagasi varju alla, sest kaitseriietusest polnud sellele veehulgale vastast. Kasvuhoone suures liivakastis mängisime läbi iiriste jagamist-istutamist ja seejärel kinnistasime nädala alguses õpitud pikeerimisoskusi.
Päeva teine pool oli pisut igavam, nokkisime ninad arvutis äriplaani-, majandus- ja Exceli-ülesandeid teha ja nagu te juba arvate võite, paistis terve selle aja akna taga rõõmus päike.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar