 |
| Õhtu ilu |
Noh, suusapüksid ja soe pesu on mul kaasas, nii et andku tulla! Tõsi, 'keskea rõõmud' on mul juba umbes oktoobrist saati kallis kaaslane old, sest miskipärast muutun ma iga aasta järjest külmavaresemaks, suvistest karastavatest meresuplustest totaalselt ja täiesti ebaõiglaselt hoolimata. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, kuigi tegelikult .. ikkagi tahtsin küll, sest sooja pesu panin ma ju esmaspäeva hommikul ilusasti ühikas selga, kuna tunniplaanis oli kenasti kirjas, et kalmukujundus toimub maastikuhallis. HAA! Nii armas, et mõni asi ei muutu isegi mitte viimasel sessil - loomulikult möödus esimene tund hoopiski soojas klassiruumis higistades ja seda hoopiski mitte üllatusliku tunnikontrolli pärast :D
Ülejäänud päeva veetsime suuresti liivakastis teineteisele auku kaevates; üks pani teisele haamriga lausa piki pead. (Õnneks kummihaamriga. Ja vist ikkagi kogemata :P). Viskasime oma peotäied liiva, st. ajasime kuhja kokku, silusime ja kujundasime kalmu sümmeetriliselt/asümmeetriliselt kõigi reeglite kohaselt kenaks: sammas paika ja loodi, lilled maasse, rehaga üle ja valmis!
Õhtuseks kodutööks jäi hommikul tegemata jäänud tunnikontrolli jaoks raamatu läbi lugemine. Ehk õnnestub homme see linnuke veel kirjagi saada.
Päeva lõppu mahtus ka kaks aiakujunduse-teooriatundi, milles vaatasime ja arutasime läbi erinevaid pildinäiteid kompositsiooni kujunduslike osade kohta. Midagi vist jäi isegi meelde, näiteks et alleed istutades mõtle ikka läbi, millised puud valid ja kui tihedalt neid ritta ajad - muidu pead mõne aja pärast esimese kõrvale uue allee rajama, et üldse liikuma pääseda. Ja et kuigi enamiku jaoks on heki lõikamine tüütu kohustus, siis mõnele on pügamine hoopiski meeldiv ajaviide - topiaaria on ju lausa eraldi kunstivorm. Meenub, et olen isegi kunagi meeltesegaduse hoos uut hobi otsides ühe või kaks kanavõrku kokku keeranud ja taimega koos potti toppinud, aga mu mäletamist mööda koolesid taimed enne ära, kui nad üldse ümber selle traadikuju kasvada jõudsid. Oih.. äkki oleks pidanud tollest loost omad järeldused tegema enne aianduskooli astumist?
Noh. Sellega läks nüüd nagu läks. Õpingute õigeaegseks lõpetamiseks ei piisa kahjuks ka mitte postituse alguses mainitud põrgu jäätumisest. Igatahes on mul selle kahe ja poole aastaga väga põnev ja kasulik sissejuhatus maastikuehituse erialasse tehtud, paljude toredate inimestega tuttavaks saadud ja kui kunagi elu järgmise käänaku teeb, siis ehk saabub ka aeg põhjalikumalt sellesse mitmekülgsesse maailma süüvida. Seniks aga naudin oma viimast viite päeva Räpina aianduskoolis tarkuseteri nokkides, maastikuhalli suures liivakastis mängides ja Nooruse ühikas öösiti väherdes. Reedel vormistab seltsimees unetu akadeemilise puhkuse ja põrutab otsejoones Värska sanatooriumisse õpingutest toibuma. Igatahes!
 |
| Pügatud või pügamata - paksu lumeteki all talveunes kõik |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar