Täna pärastlõunal, olles lõpetanud värske Maja-laadungi, panin arvuti kinni ja asusin jõudu koguma, et minna Pennysse oma toiduvarusid täiendama. Uksele koputati. Jah? Vaikus, sisse ei tuldud. Tõusin ja avasin ukse. Koridoris seisid kaks tursket selli: Teie dokumendid, palun. Ja üürileping. Vahtisin arusaamatult neile otsa. Selle peale koukis üks meestest politsei töötõendi tagataskust välja. Einoh, niipalju sain ma ise ka aru. Läksin tuppa passi tooma ja Manut kutsuma. Süda vajus saapasäärde, fantaasia võttis tuurid üles - aga kui on küberkuritegude uurijad? Mul seina taga laip alles soe..
Hirmul on suured silmad. Tegelikult oli tegemist rutiinse kontrolliga - elavad siin ikka tudengid v äkki hoopis illegaalid? Kui esimene ehmatus mööda sai, läks mul meel kurvaks - terve mansa kenasid mehi aga mina olen väljaveninud dressides ja puruhaige! Lohutasin end sellega, et passipildil nägid nad minu parimat versiooni - ikkagi potentsiaalne sai - nad teavad, kus ma elan :)
Hirmul on suured silmad. Tegelikult oli tegemist rutiinse kontrolliga - elavad siin ikka tudengid v äkki hoopis illegaalid? Kui esimene ehmatus mööda sai, läks mul meel kurvaks - terve mansa kenasid mehi aga mina olen väljaveninud dressides ja puruhaige! Lohutasin end sellega, et passipildil nägid nad minu parimat versiooni - ikkagi potentsiaalne sai - nad teavad, kus ma elan :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar