Viimased paar päeva olen pesu pesnud ja oma elamist kokku pakkinud, kolanud mööda poode ja otsinud.. lunastust.
Enamik minu asjadest asub tänasest uuel aadressil, mina ise magan veel kolm viimast ööd La Villettas. Paljud kolivad siit lähinädalatel minema - kes tagasi koju, kes lihtsalt teise kohta.
Kolm ööd järjest on tähistatud, kolm veel ees. Sünnipäev v lahkumispidu - põhjuse leiab alati.
Eile avastasin, et meil on aias majavalvur. Hea, et meie esmakohtumine valges aset leidis - öösel oleks see karvane vasikas mind võinud surnuks ehmatada.
Ma juba kibelen koju - sisetunne on mitte tunni, vaid lausa päeva jagu ees. Loodetavasti ei ilmu ma laupäeva hommikul kingikohvriga itaalia keele tundi...
Täna õhtul käisime keeleõpetajate algatusel erasmuslastega aperitivol. Kohtusin jälle Sebastiani ja Clemensiga (jah, oli küll Clemens. Austriast, muide), kes omavahel järjekindlalt saksa keeles jutustasid. Teisel pool mind istusid kolm hispaanlast ja mu vastas üle laua kaks itaalia keele õpetajat. Kuigi olin ilmselgelt alagrupitu, tundsin ma end üllatavalt hästi (no eks La Villetta on mind treeninud kah kõvasti, kuigi siin on mul vähemalt inglise keele kasutusvõimalus). Õpetajad tundsid huvi, et kuidas meile konservatooriumis õppimine meeldib. Tüdruk Barcelonast lõi seepeale lausa kahel otsal lõkendama ja jõudis õige varsti minu lemmikteemani - teil siin pole raamatukogu, vaid muuseum! Oi, see sütitas mindki ja puterdasin sekka paar lauset koopiate tegemise võimatusest ja kuulamispuudeta inimeste diskrimineerimisest. Aga ipsaanlane oli sattunud hoogu - selleks ajaks, kui ta lõpuks pidama sai, olid meie armsad õpetajad üsna näost ära vajunud, kuid nõustusid, et arenguruumi itaallastel hariduse vallas on. Tore õhtu oli ikkagi.
Kuna toaukse taga käis tšiilipoiste ärasaatmispidu, otsustasin oma pika päeva veel veidi pikemaks venitada ja vaadata filmi The life before her eyes. Väga õige otsus :)
Ma nüüd viskun mõneks tunniks jälle horisontaali ja katsun välja mõelda, mida mina silme ees jooksmas näha tahaksin.
3 kommentaari:
Tule jah ruttu ära koju :) Et siis varsti tagasi minna, nagu ma aru sain?
Kas ma hoian sulle kodumaiseid nohu-jubeköha pisikuid või üritan nad sinu tuleku ajaks ära hävitada?
Üksida ei taha neid väga Strohiga ka tappa, äkki hoian mõne alles, saame koos need viimased pisikud ära desinfitseerida ;)?
ingrid
Kurb kuulda, et sa ka piinajate küüsi oled langenud :( Aga ära muretse - ma olen tulemas ja kahekesi saame neist kindlasti jagu!!!
btw: Kuidas sulle teisipäeva õhtu istub? (Esmaspäeva oma on juba kinni, aga tegelikult on ka hommikupooled pakkumistele avatud. Maitea, kui tõbine sa oled - tööl käid?)
pigem teisipäev siis jah, praegu olin kodune, aga esmasp arsti juurde ja tööle.
ok, teisipäeval näeme siis :)?
ingrid
Postita kommentaar