La vita è bella!

Näe, nii tihedaks on tegemistega läinud, et ei ole enam jaksu öösiti üleval istuda ja teile kirjutamiseks inspiratsiooni oodata! Kuna ma ei ole ikka veel end korralikult välja puhanud, siis alustan lühikokkuvõttest ja vaatame, mis edasised päevad toovad.

Viimase kümne päeva jooksul olen käinud:

• Tropicana-klubis salsatantsijaid imetlemas
• kunstizalis disaininäitusel
• kahel paraadil (II MS lõpu ja 1. mai auks)
• neljas pargis (ühes neist avastasin jalatäie maad mõtte ja südame tarvis, mis meenutas kallist Eestimaad)
  
• jalad villi (5 tk)
• itaalia keele kursaga aperitivol
• paduvihmas 5 tundi järjest giidina Milaano vaatamisväärsusi näitamas (siinkohal tervitan Maritit Bolognast!)
• proovimas, kuidas maitseb Kreeka kiirtoit
• skulptuuride kalmistul
• teist korda La Scalas, vaatamas G. Rossini ooperit 'Teekond Reimsi'.. noh.. vähemalt esimest kahte tundi sellest
  

Lisaks kõigele sellele pistsin rinda itaalia bürokraatiaga ja panin end koolis kirja kahele laulueksamile, võõrustasin Ruthi (õhtusöök+film+öömaja) ning kuulasin Prati reisimuljeid. Nägin kolme valget hobust, ühte valget parti ja (kellegi tagahoovis) kahtteistkümmet roosat flamingot. Ühel õhtul kell poolkaksteist kööki minnes kutsusid mu korterinaabrid mind ka lauda ehtsat pasta-al-dentet maitsma ja pärast seda eksprompt öisele jalutuskäigule baari ja tagasi. See oli eriti tore, sest tegelikult olid nad koos oma kursakaaslastega magistri-päevilt - nii nägin-kuulsin ka kohalike eluolu. Täna alustasin aga oma päeva kell kaheksa piletisabatades; seejärel võtsime Ruthiga istet ühes äsja avatud pagaritöökoja õuekohvikus, jõime cappuccinot-sõime just ahjust tulnud, ikka veel auravaid sarvesaiu ning peletasime kahe käega tuve ja varblasi eemale :)

Ja kahel päeval kümnest ei pääsenud ma rohelisest taevast kallava äikesevihma tõttu üldse toast välja! Tegus mutt, mis?

*elu on ilus
*pasta hambale (mitte segamini ajada hambapastaga; tähendab, et pastat tuleb keeta hamba alla sobiva pehmuseni)