Eile ja üleeile öösel oli minul ning mu uuel toakaaslasel Pratheebhal raskusi magama jäämisega. Keegi kolmas segas. Ja ma ei mõtle selle all tema teiselpool-toru-Indias-olevat poisssõpra. Halb energia oli toas, ära ei läinud ja nii me kuulasimegi pea hommikuni teineteise vähkremist. Seetõttu magasime muidugi lõunani, aga see on vihmasel päeval nagunii üks toredamaid tegevusi. Peamine, et meist seltsimehed Unetud ei saaks.
Vbl on lihtsalt alguse asi - eesti ja india hingekesed vajavad aega üksteisega harjumiseks. Igaks juhuks sobrasin natuke esiisade-vaaremade tarkusesalves, leidsin sobiva tera ja läksin poodi küünla järele. Enne 'pühade Õdede' lemmikriiulini jõudmist jäi mulle silma potilillede sooduspakkumine. Hmm, meie auhindadega pärjatud bioloogiaõpetaja rääkis klorofüllist alati ülima heldimusega - kahju ta ikka teha ei saa ja silmale on kah ilus vaadata. Mõeldud-tehtud.
Tuppa jõudes võttis mind vastu säravsilmne tütarlaps, kolm potitäit õisi süles: ma mõtlesin, et meile oleks uut ja head energiat vaja ning ostsin aknale uued lilled!
Veel enne õhtusööki saime näpud mullaseks ja kodu hubasemaks. Öösel passisime üleval kella kolmeni - seekord oli meil lihtsalt nii palju põnevat jutustada, et ei raatsinud magama jääda :)
*suured mõtlejad mõtlevad sarnaselt (Vuti ülikohmakas tõlge)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar