Hommikuti olen ma ikka kaua maganud, täna oli mul aga kohting Erasmus-coordinator'iga ja panin igaks juhuks telefonigi äratama. Pool üheksa kuulsin helinat, vajutasin ta kinni ja tudisin edasi. Poolteist tundi ja unenägu tulevahetusest proua presidendiga hiljem tegin vasaku silma lahti ja nägin akna taga töömeest. Meie majal renoveeriti fassaadi ja nüüd nad vist võtavad tellinguid maha. Ma tõesti loodan, et nad demonteerivad, mitte ei käi lihtsalt heast südamest varahommikuti metalltorusid üksteise vastu tagumas...
Aga mitte sellest ei tahtnud ma teile rääkida. Vedasin oma kondid rongijaama ja rõõmustasin, et rong tuleb juba ühe minuti pärast. Seisin, ootasin. Viie minuti pärast anti teada, et rong tuleb viie minuti pärast. Hästi. Põrnitsesin oma tossuninasid vaheldumisi rööbastega edasi ja järsku lõi mulle tuttava pildi ette - ma olen täpselt seda hetke unes näinud! (Mu kallid lähedased teavad, et mul tuleb seda mõnikord ette, Ameerikas hakkasin oma Heureka-laadsete hüüetega ümberkaudsetele lausa närvidele käima). Passisin rööpaid edasi ja sobrasin mälus, kuidas uni edasi läks - keegi astus mu juurde vist mingi asja pärast... Tõstan pilgu ja näen, et üks naine, transakaart käes otsib silmsidet. (Viimastel päevadel peetakse mind tänaval üsna tihti kohaliku pähe kinni, et kuidas ma sinna ja sinna saan.) Tuleb mu juurde ja küsib inglise keeles: kas te teate, peatub see rong ka x-peatuses? Minul käis kõhust tuline jutt läbi - eestlane! Püüdsin siis talle seletada, et ega vist ikka ei lähe küll - peate mõne muu rongi vaatama. Ta otsib teise kaardi, et vaadata lõppjaama ja seletab veel miskit. Mina ei saa suud pidada ja küsin ikka veel inglises, et vabandage - kust te pärit olete? Vaatab mind näoga, et sa ju nagunii ei tea, aga ütleb siiski Estonia! Ma hakkasin naerma, nagu neist sadamatest vähe oleks - nüüd on juba igas rongijaamas ka eestlane! Eesti keele aktsent on inglise keeles ikka nii äratuntav... Tädi tuli kusagilt konverentsilt ja oli samuti rõõmus, et niiviisi kaasmaalast kohtas. Rääkisime paar sõna juttu ja siis tuli lõpuks ka minu rong. Soovisime teineteisel kõike paremat ja jätsime hüvasti. Minu rongikaaslased arvasid ilmselt, et ma olen kohtlane v miskit, sest mul oli pärast seda kohtumist tükk aega õnnis ilme näol - kui vähe on õnneks vaja :)
PS: kui trükkisin Google'isse otsingu eestlane, vastati mulle niiviisi:
We're sorry, but your query looks similar to automated requests from a computer virus or spyware application. To protect our users, we can't process your request right now.
Seetõttu ilmub tänane postitus erandkorras illustreerimata kujul.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma teile rääkida. Vedasin oma kondid rongijaama ja rõõmustasin, et rong tuleb juba ühe minuti pärast. Seisin, ootasin. Viie minuti pärast anti teada, et rong tuleb viie minuti pärast. Hästi. Põrnitsesin oma tossuninasid vaheldumisi rööbastega edasi ja järsku lõi mulle tuttava pildi ette - ma olen täpselt seda hetke unes näinud! (Mu kallid lähedased teavad, et mul tuleb seda mõnikord ette, Ameerikas hakkasin oma Heureka-laadsete hüüetega ümberkaudsetele lausa närvidele käima). Passisin rööpaid edasi ja sobrasin mälus, kuidas uni edasi läks - keegi astus mu juurde vist mingi asja pärast... Tõstan pilgu ja näen, et üks naine, transakaart käes otsib silmsidet. (Viimastel päevadel peetakse mind tänaval üsna tihti kohaliku pähe kinni, et kuidas ma sinna ja sinna saan.) Tuleb mu juurde ja küsib inglise keeles: kas te teate, peatub see rong ka x-peatuses? Minul käis kõhust tuline jutt läbi - eestlane! Püüdsin siis talle seletada, et ega vist ikka ei lähe küll - peate mõne muu rongi vaatama. Ta otsib teise kaardi, et vaadata lõppjaama ja seletab veel miskit. Mina ei saa suud pidada ja küsin ikka veel inglises, et vabandage - kust te pärit olete? Vaatab mind näoga, et sa ju nagunii ei tea, aga ütleb siiski Estonia! Ma hakkasin naerma, nagu neist sadamatest vähe oleks - nüüd on juba igas rongijaamas ka eestlane! Eesti keele aktsent on inglise keeles ikka nii äratuntav... Tädi tuli kusagilt konverentsilt ja oli samuti rõõmus, et niiviisi kaasmaalast kohtas. Rääkisime paar sõna juttu ja siis tuli lõpuks ka minu rong. Soovisime teineteisel kõike paremat ja jätsime hüvasti. Minu rongikaaslased arvasid ilmselt, et ma olen kohtlane v miskit, sest mul oli pärast seda kohtumist tükk aega õnnis ilme näol - kui vähe on õnneks vaja :)
PS: kui trükkisin Google'isse otsingu eestlane, vastati mulle niiviisi:
We're sorry, but your query looks similar to automated requests from a computer virus or spyware application. To protect our users, we can't process your request right now.
Seetõttu ilmub tänane postitus erandkorras illustreerimata kujul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar