Täna päeval peeti hispaania tüdruku Patri 22. sünnipäeva (pildil all, paremas nurgas). Enamik La Villetta kolmekümnest asukast kogunes sel puhul ülakorruse kööki, kus sünnipäevalaps kõiki kodunt saadetud sinkide ja juustuga kostitas. Lisaks veel kohalik sai ja vein ja oligi tore. Maja poolt tõime talle üllatuseks jäätisetordi (pildil Patrist järgmine vasakule). Juba räägiti kokku, et enne, kui kõik jõuludeks oma kodudesse ära lendavad, teeme oma jõulupeo, kingitustega ja puha. Seda on oodata juba järgmisel reedel :)
Eile õhtul oli majaelanike ja omaniku koosolek. Karm värk. Seisin seal ja kuulasin, kuidas eri rahvused eri keeltes oma probleemidest vääga elavalt arutavad. Õnneks oli minu ainuke probleem hetkel üürilepingu allkirjastamine... (ptui-ptui-ptui, et see nii jääkski). Tänu oma piiratud itaalia keele oskusele ei saanud ma päris kõigest aru, aga mingisugusele lahendusele nad siiski kõik vist jõudsid, sest uksed paukuma ja kohvrid lendama ei hakanud. Lepingu sain ma ka tehtud ja kui kõik läheb hästi, on mul veebruarikuu lõpuni voodi ja katus selle kohal olemas :)
Eile käisin ma ka naabertänavas pangas. Mulle tehti taaskord selgeks, et ilma codice fiscale'ta (ehk kohalik isikukood) ei saa ma vajalikke asju korda ajada. Õnneks oli naine teiselpool lauda meie mõlema puudulikust keeleoskusest hoolimata kannatlik ja koguni nii lahke, et otsis netist välja koha, kus ma CF endale teha saan. See sai siis minu tänaseks ülesandeks. Pärast pidu hakkasingi asjalikuks, otsisin üles trolli nr 91 ja sõitsin 6 peatusevahet tahtmatult jänest. Ärge muretsege, kõrvupidi mind keegi pihku ei haaranud ja pärast õigest peatusest möödasõitmist leidsin vajaliku maja üles. Tööpäeva lõpuni oli vast paarkümmend minutit, mul polnud õrna aimugi, kaua üks ametlik protseduur aega võiks võtta. Kümme minutit ja kaks toredat tädi hiljem oli mul vajalik papr ja mu oma isiklik CF käes ja võisin sammud uuesti kodupanga poole seada. Kahjuks jäi mulle ette Saturni pood, kuhu ma lihtsalt pidin sügavale sisse minema, sest eilsest õhtust saadik ajasid mu kõrvaklapid ainult sahinat välja... Selleks ajaks, kui ma suutsin klapid välja valida ja ära osta (minu jaoks suurepärane saavutus, sest olen sellekohapealt olnud otsustusvõimetu juba neli aastat vähemalt!) oli kell jõudnud sinnamaale, et mu pangale hakati trelle ette laskma. No missa ära teed? Homme jälle päev ja miskit tegevust :)
Tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis sellest, et minu toakaaslane/tüüpiline brasiilia iludus ja maja kõige lahedam kutt on paar. Täna, kui ma parasjagu lugesin netist, millist jama võib tekitada mehe poolt lihtsalt niisama heast südamest naisele kingitud lilleõis, koputas kutt meie uksele ja ulatas tüdrukule punase gerbera... Õnneks oli seekord üllatus meeldiv ja kõik olid rõõmsad edasi :)
Eile õhtul oli majaelanike ja omaniku koosolek. Karm värk. Seisin seal ja kuulasin, kuidas eri rahvused eri keeltes oma probleemidest vääga elavalt arutavad. Õnneks oli minu ainuke probleem hetkel üürilepingu allkirjastamine... (ptui-ptui-ptui, et see nii jääkski). Tänu oma piiratud itaalia keele oskusele ei saanud ma päris kõigest aru, aga mingisugusele lahendusele nad siiski kõik vist jõudsid, sest uksed paukuma ja kohvrid lendama ei hakanud. Lepingu sain ma ka tehtud ja kui kõik läheb hästi, on mul veebruarikuu lõpuni voodi ja katus selle kohal olemas :)
Eile käisin ma ka naabertänavas pangas. Mulle tehti taaskord selgeks, et ilma codice fiscale'ta (ehk kohalik isikukood) ei saa ma vajalikke asju korda ajada. Õnneks oli naine teiselpool lauda meie mõlema puudulikust keeleoskusest hoolimata kannatlik ja koguni nii lahke, et otsis netist välja koha, kus ma CF endale teha saan. See sai siis minu tänaseks ülesandeks. Pärast pidu hakkasingi asjalikuks, otsisin üles trolli nr 91 ja sõitsin 6 peatusevahet tahtmatult jänest. Ärge muretsege, kõrvupidi mind keegi pihku ei haaranud ja pärast õigest peatusest möödasõitmist leidsin vajaliku maja üles. Tööpäeva lõpuni oli vast paarkümmend minutit, mul polnud õrna aimugi, kaua üks ametlik protseduur aega võiks võtta. Kümme minutit ja kaks toredat tädi hiljem oli mul vajalik papr ja mu oma isiklik CF käes ja võisin sammud uuesti kodupanga poole seada. Kahjuks jäi mulle ette Saturni pood, kuhu ma lihtsalt pidin sügavale sisse minema, sest eilsest õhtust saadik ajasid mu kõrvaklapid ainult sahinat välja... Selleks ajaks, kui ma suutsin klapid välja valida ja ära osta (minu jaoks suurepärane saavutus, sest olen sellekohapealt olnud otsustusvõimetu juba neli aastat vähemalt!) oli kell jõudnud sinnamaale, et mu pangale hakati trelle ette laskma. No missa ära teed? Homme jälle päev ja miskit tegevust :)
Tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis sellest, et minu toakaaslane/tüüpiline brasiilia iludus ja maja kõige lahedam kutt on paar. Täna, kui ma parasjagu lugesin netist, millist jama võib tekitada mehe poolt lihtsalt niisama heast südamest naisele kingitud lilleõis, koputas kutt meie uksele ja ulatas tüdrukule punase gerbera... Õnneks oli seekord üllatus meeldiv ja kõik olid rõõmsad edasi :)
1 kommentaar:
Kle, mulle tundub et õppima sa sinna küll ei läinud :) See nagu pigem hobikorras mingi 3 järgu üritus. Aga tegelikult kõik see pidutsemine on ka häälele hea koormus ja sotsiaalselt vajalik üritus. Seega jätka sama hooga ja suuuured kallid.
Postita kommentaar