9. mai 2018

Das Leben liebt Sie! *

Ega vähem ei saakski tänase päeva kohta öelda - oli väga ilus ja sujus üllatavalt hästi. 

Minu esimene mure oli hotelliparklast välja saamine. See nimelt asus u 30° (andku mu mataõpsid mulle andeks kui valetan) kallakul ja parkima pidi nõlvaga risti. Eramaja hoovile mahtus 6 autot ja kõik kohad olid ka hõivatud. Olin küll parkides ilusti nina väljasõidu poole jätnud, aga too väravaauk asus täisnurga all ja suubus otse tänavale. Mitte just kõige lihtsam ülesanne ühe kolaka linnamaasturi algaja juhi jaoks aga hakkama sain kõrvalise abita ja ainult ühe lisamanöövriga! 

Ka hommikune ummik oli väiksem kui olin kartnud ja poole tunni pärast olin Opera Lesna suletud värava taga. Lootsin küll legendaarsete Jaagu ja Anne võidu-lavalaudu näha, aga seekord sain vaid pildi sildist. Eurvisioon on küll hetkel aktuaalsem ja elasin minagi eile õhtul Elinale kaasa, aga Sopotil on oluline osa eesti pop-muusikaloos.

Muuli väravataha aga ma ei jäänud! Maksin oma 8 kohalikku raha ära ja sain jalutada
Euroopa pikimale puumuulile - 515.5 meetrit merre ja samapalju tagasi. Ilusal soojal hommikul lihtsalt täiuslik elamus!!!



Sopoti imelistel tänavatel võib fotoka rahumeeli kotti jätta - kõiki nunnusid maju ei jõua üles pildistada. Ja see oli alles nunnude kuurortlinnade algus!

Edasi võtsin suuna Saksamaale. Jätan 350 km poola teid sel korral kirjeldamata ja rõõmustan järgmise ideaalse õnnestumise üle ehk õige praami leidmine Swinoujscie linnas ja õigel suunal sõitmise õnn. Ma olin järtus kolmas, maha sõites oli vastaspoolele tahtjate saba sadu meetreid pikk :O

Ja u 15 km hiljem jõudsingi juba Saksamaa esimesse peatuspaika, reisu kõige uhkemasse hotelli Heringsdorfis. Nunnumeeter põhjas! Enamik majadest pakuvad mingisugust majutusteenust ja oleks nagu muinasjuttu sattunud. Ja meri! Mühiseb, marutab ja möllab! Siin on ka muul, aga teistmoodi ja uuem. Rannas on armsad korvtoolikesed, armsalt raudvõretatud - maksa ja saad istuda :P
Vesi on külm, tuul ka. Uudistan oma uudistamised ära ja lähen hotelli tagasi, kristalllühtrit ja eraterassi nautima. Aga enne tuppa jõudmist on elul veel üks üllatus varuks: MAGNOOOOOLIAD!!!! Ja veel punase tellismaja taustal! No mida veel üks hing võiks ihata, ah?


*Elu armastab sind - mu tänase öömaja moto.

3. päeva statistika:
Kilometraaž - 373 km autoga, 15 000 sammu jala
Teetöid - oli
Ohtlikke olukordi - ei olnud
Ootamatud kulud - oli, päikesevari aknale
Lõikehaavad - 2. Sobrasin kotist juukseklambrit ja näpud leidsid hoopis raseerija
Torkehaavad - peaaegu 1. Peatusin hetkeks, pistsin nina sügavale sirelipõõsasse ja tõmbasin sõõmu, nagu gurud ikka õpetavad. Alles pärast nägin, et otse mesimummu pehmesse tagumikku.

Õnn ja rõõm - ülevoolavalt palju. Pole hullu, eestlased, homsest lubas vihma :D

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Oot, räägi oma uuest linnamaasturist :D?

Kas sa öömajad bronnisid ette või jooksvalt vaatad?

Millal pikem paus tuleb või tulebki ainult roadtrip?

Väga lahe igaljuhul, elan täiega kaasa :)!


Ingrid

ev ütles ...

Uus on suhteline mõiste, 2011, aga minu jaoks uus - Subarik, hoia alt, sündinud on uus Subarik forESTER :D

Öömajad jah bronnisin kõik ette, v noh, paar ööd tuttavate juures jäid kuupäevaliselt lahtiseks.

Paus kannab praegu, kaks ööd Göhrenis ja siis jälle kaks päeva sõitu ja siis paar ööd tuttava juures ja siis edasi ja järgmiste tuttavate juures, kellele kõigile ma olen väga tänulik, et nad mu ulu alla võtavad.

Aga muidu on jah peamiselt roadtrip!

Liina ütles ...

Nii äge :) ja väga elavalt kirjeldad - Sul on kirjutamiseannet kohe suuuuuure sirelimetsajagu antud, ma ütlen!