Mõned kuud tagasi käisin Haapsalus ja põikasin kolleegide soovitusel sisse Samaaria poodi. Leidsin sealt ühe iidvana Ravensburgeri pusle, millel ilus tellistest pontsakate tornidega Gripsholmi-nimeline loss. Kuna ma olin just ühe pusle kokku saanud, oli vaja uut ja ostsin ta 2 euriga ära.
Reisu planeerides tekkis tarvidus ööbida Stockholmis v selle lähistel ja vahva üllatusena soovitas Booking mulle hotelli just sellesama lossi vastas Mariefredis. Tehtud-mõeldud.
Pusle ise, muide, on endiselt pooleli, sest 70ndatel tehti säherdusi viguritega tükke, mitte sellise klassikalise kujuga, nagu harjunud oleme - sellevõrra on keerulisem teda kokku saada. Kindlasti edeneb see nüüd märksa kiiremini, kus lossi elusast peast näinud olen ;)
Sõit siia oli leitsaku tõttu üsna pingutav, eriti rootslaste karja-aialike teede tõttu. Möödasõiduks mõeldud kolmas rida on küll super, aga ülejäänud aja kitsas aedikus uhada on kõike muud kui mõnus. Küllap ta minusuguste raskejalgsete pärast tekitatud ongi, aga no ahistavatest situatsioonidest tahaks ikka võimalikult ruttu pääseda, nii et see 'liiklust rahustav meede' annab täpselt vastupidise efekti nagu kõik tema liigikaaslasedki. /minu eilsed nunnud naabrid, tulid karjajutuga meelde /
Kui keegi juhtub siiakanti sõitma, siis Mariefredi tasub sisse põigata küll - lisaks lossile on siin armsad vanade puumajadega tänavad ja kena, jahutav järveäärne. Hotell, milles peatun, on ka toredalt romantilise sisekujundusega - maalitud puitlaed, lillevanikud seintel ja kuldsed puust nikerdatud lipsukesed voodipeatsis. Kristalllühter otseloomulikult ka.
14. päev ja 360 km. Tankima rohkem ei pea, kodu juba paistab ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar