18. mai 2018

Köln - Kopenhaagen


Äratus oli täna õige varajane, kell 4.45, sest tund aega hiljem pidin juba võtma peale oma kaardilugeja Maarja ja startima Kopenhaageni suunas. Väljas hakkas juba hahetama ja ärkavas linnas oli mõnusalt rahulik sõita. 

Rahu kadus õige pea, sest pikad pendeldusvahemaad nõuavad ka tööinimestelt varajast ärkamist. Ometi sujus kahese ekipaaži sõit nii ladusalt, et hoogsalt jutustades ununes kiirus ja piirangud ja järsku lajatati meile punase välguga otse silma. Kmh-dest ja võimalikest trahvisummadest ei hakka ma siinkohal spekuleerima ja võtan seda kui Euroopa kiirteede-nimelise lõbustuspargi külastusmaksu.

Edasi kulges tee järjest kahanevas tempos kuni istusimegi Hamburgi juures ummikus. Tubli tund kui mitte rohkem ja olukord muutus pisut närviliseks. Olin küll praamipileti ostnud tugeva ajavaruga, aga gepsu arvestatud eeldatav saabumisaeg muudkui pikenes ja pikenes, aga kolm rivi autosid liikusid teosammul. Lisaks tekkis meil ka vajadus benssu võtta - lähima tanklani oli 5 km ja seda veeresime me üle poole tunni! Lõpuks jõudsime teetööde ja tanklaga kohakuti, enne seda oli veel üks mahasõit, kuhu me hoolega vaatasime, et kogemata ei satuks ja.. kaks meetrit hiljem selgus, et see oli ühtlasi ka ajutine tankla sissesõit :O Pekki.. kõike need sakslased ka tähistavad piinliku täpsusega, iga viimast kui konarust aga sellist olulist asja nagu mitmekümne km peale ainsa bensuka ligipääsu - nein! Oeh.. sõitsime siis edasi, nüüd juba pisut normaalsemas tempos ja keerasime teisele kiirteele. Kümnekonna km pärast saabus õnneks ka kauaoodatud bensukamärk ja oli see alles üks suur ja ühehäälne Juhhuu! mis selle puhul kostis. 

Kiire P&B peatus tehtud, jätkasime teekonda Puttgardeni poole, kust pidime minema praamiga üle Taani. Sinna jõudsime üllatuslikult isegi nii lahedasti, et pääsesime eelmisele praamile. See tähendas seda, et teel Kopenhaagenisse võisime rahulikult sõita ja loodust nautida; oma hosteli check-in jõudsime samuti tunnike enne plaanitud aega ja saime hetkeks isegi siruli visata.

Hostel asub omapärases kohas, vanas sõjaväekasarmukompleksis . Kõik hooned punastest tellistest, nii nunnu piirkond, et koli või siia päriseks - siin on isegi üks majaosa müügis, magnooliapõõsas ees õitsemas! Perfect! 



Pärast pikutust jalutasime rongile ja sõitsime kesklinna. Väike merineitsi, värvilised kaimajakesed ja Tivoli, lisaks palju ilusaid maju ja hulganisti lõhnavaid sireleid!



 Õhtusöögileid oli gurmeeburksikoht nimega The Hungry Dane, kus teenindajaks sattus olema soome poiss! Ta polnud väidetavalt juba paar aastat emakeelt rääkinud ja oli meiega kohtumise üle ilmselgelt rõõmus. Ja ka burks oli super!




Ega palju kauem ei jaksanudki, kobisime koju kotile tagasi, sest homme ootab ees järgmine pikk jupp teed Rootsimaale üle väga vinge silla ;)


12. päev ja 734 km.



Kommentaare ei ole: