Aga sissepõige Greifswaldi ei olnud sugugi asjatu, sest sattusin 'kogemata' sellisele tänavale ja sain mööduvaid koerajalutajaid rõõmustada - oi, sealt oled pärit? Vaat kui õnnelik leid!
Siis veetsin tunnikese Stralsundi vanalinnas juustukoogi ja värske jäätee seltsis ning seejärel suundusin mööda väheseid, aga see-eest munakivitatud alleesid oma järgmisse peatuspaika Rügeni poolsaarel Göhrenis.
Kui ma eile virisesin Gdanskist väljamanööverdamise üle, siis täna sain proovikivi edasijõudnutele sissemanööverdamises, vt allolevad pildid, kus panoraami tõttu tundub rohkem ruumi olevat kui päriselt on.
Punastest tellistest (jälle sic!) väravapostide vahelt, kus mees seisab, täisnurga all sisse ja autodest mööda ja täisnurk paremale. Mhmh. Aga hakkama sain! Natuke rohkemate manööver-šedöövritega kui eile, aga sain. Väljasaamine on jälle iseasi, ma juba kaalun homseks alternatiivseid sõiduvahendeid nagu rong ja laev. Ülehomse ees mul pääsu pole ikkagi ja miskipärast tuli meelde laulujupp ...kõik väravapostid ma pikali aan.. :D
Olles pagasi oma neljanda korruse katusekambrisse vinnanud..aga ei, sest mingi ime läbi on siin iidses majas lift - ja lifti ülanurgas TÜV-kleeps - pühendasin pool tundi pesupesemisele. Õnnelik juhus u nr 8 (nt ka lahke autorehvikontrollija-papi ja lahke parkimismaja-privaatvetsu-lubaja-tädi) oli pesunööri ja paljude konksude avastamine vannitoast. Kasulik nipp reisisellidele: kui on pilte hotellitoast, kiigake ka vetsu. Eelpool nimetatute ja ka nt käsiduši olemasolu on hea; minusugustele suurelukatele meeldivad lahtised dušinurgad, et ei pea end kabiinides ära lööma, kui nt ainult pead v jalgu pesta tahad.
Pesu rippumas, vastasmaja katusel pesitsevast kajakast pilt tehtud, panin end peenelt riidesse, maani seelik ja puha, ja suundusin pljaažile. Meri oli endiselt külm, aga rahvast oli suht palju, käis rannajalkamatš, muusika tümpsus ja elu kees. Avasin promillõlle ja nautisin päikest ja inimesi. Järsku tuli meelde, et siin on ju susla! Ja sellega saab kõrvallinna Sellinisse uhke muuli juurde! Tõttasin rongijaama ja segasin piletimüüja võileivamugimist. Palun, kas Sellinisse saab täna ja tagasi ka ja kaua see aega võtab ja missee maksab? Saab ja saab ja 15 min ots ja 4.50. Jah, palun. Rong läheb 50 minti pärast. Krt. Minu randmeloleva kella Eesti aja järgi oleks läinud 5 minti pärast.. väike vihje, et rongi polnud ees, jäi mul nagu märkamata :D
Istusin siis päikese kätte pingile rongi ootama ja kasutasin aega kasulikult. Arvutamiseks ja kirjutamiseks, nii läks ta rutem tõesti. Kui siis rong juba ees oli, avastasin jaamahoonest ka suveniiripoe... Õnneks ikkagi sain õigel ajal sealt tulema ja sõit tossupilves läbi metsade sai hoo sisse. Võtsin rongiplaani välja, et vaadata tagasisõiduaeg ja et mitu peatust sihtkohani, vaatasin oma piletit ja..krt. Sellin Ost. Muul asub peatuses Sellin West. Raudselt piletimüüja tegi einestamise segamise pärast tagasi, sest no ma ei oleks võinud rohkem turist olla ja kuhu mujale ma ikka oleksin suundunud kui põhivaatamisväärsuse juurde! Ok. Kuna ma kahest võimalikust rongist viimase peale ei tahtnud lootma jääda, siis valisin eelviimase. Palju mul aega jääb ja mis on vahemaa? Läbi metsa lõigates 1,5 km üks ots ja 50 mintsa - tehtav küll. Tulin siis imearmsas Sellin Ost peatuses maha, geps sisse ja jalgadele tuld. Geps suunas mind metsarajale, mis suundus mäkke. Õige jah, topograafilist infot ta ei anna. Mis siis ikka, teine käik sisse, seelikusaba pihku ja üles! Puud oli suured ja natuke hämar ja hirmus oli ka, aga palju seda metsa ikka 500 m peale mahub. Panin edasi, möödudes kohalikust rattalükkajast tädist, kes mulle naerdes pika jutu maha ähkis, ilmselt tõusu raskusest - naersin vastu ja uhasin tast mööda. Saigi tõus läbi ja saabus see, mis ikka iga mäevallutusega kaasneb: üllatused ja vaade! Esimene oli pea võssakasvanud kirik ja teine oli muul :O
Imetlesin ja pildistasin ja suundusin siis mööda peatänavat alla tagasi raudteejaama Sellin Ost poole. Oeh.. need valged puitpitsilised suvitusvillad... mõned klõpsud ikkagi tegin ja rongile jõudsin ka. Isegi varuga, nii et sain teda perroonil oodata.
Tagasi Göhrenis ootas mind veel üks üllatus - funikulöör! Oma reisu planeerides olin üsna kurb, et selline madalate maade tripp tuleb ja köisraudteid ega ka funikulööre ette ei tule, kui ehk Kölni oma välja arvata. Aga näed, siin ta siis ongi: maksad 1 euro ja ta tõstab sind taevasse :)
4. pv stats:
KM - 150 autoga, 18500 sammu jala
Autohooldus - 1. jahutusvedeliku lisamine; kaasavõetud 5l klaasipuhastit sai otsa
Muule - 2, aga kummalegi ei jõudnud kõndima
Ville - 2, kõndisin mõlematel
PS: vanapagan on asunud silku sööma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar