Köln

Pärast eilset marulist vastuvõttu tuli hea uni ja oma suureks rõõmuks sain mõnusasti kaua magada ning rahulikult ärgata. Kui siis pool üheksa end püsti ajasin, oli päike väljas siramas ja eilsest äikesetormist vaid mälestus järel.

Esimeseks ja kõige tähtsamaks sihtpunktiks Kölnis oli mul üks pagarikoda linna teises servas. Vähemalt oma kodulehe info kohaselt küpsetavad nad ehtsal viisil ehk vardal tule kohal Baumkuchenit, mis on põhimõtteliselt keeksitaoline küpsetis ja seega hirmus hea. Sõitsin ühe trammiga ja siis teisega ja jõudsin kohale ja leidsin ka pagariäri. Ainus, mida polnud, oli Baumkuchen. Mhh, tuhandeid kilomeetreid täiesti asjata sõidetud! Lohutuseks ostsin ühe teise, martsipaniga kaetud biskviitkoogikese ja sõitsin tagasi linna keskusesse.

Katedraalist kohustuslik pilt tehtud, vana-rooma kivitee vaadatud, sain kokku oma järjekordse lahke võõrustajaga ja läksime lõunale. Asian fusion ja krõbe part vürtsikas kookosleemes oli väga maitsev ning esimest korda elus proovisin papayamahla, seegi oli hea. Kõht sai kuhjaga täis, nagu ikka hiinakas süües, sest ega järele ju ka jätta ei raatsi :)

Kuna mu rahakott on tee peal augu sisse saanud - nii otseses kui ka ülekantud tähenduses - olen juba mitmest linnast otsinud endale uut. Täna siis saabus see õnnelik päev, kus ta kätte sain ja ära tõin. Poodlemisele raiskasin tubli kaks tundi ja arvesse võttes seda ülekantud-tähenduse-auku, siis olin väga tubli ja panin pooled väljavalitud asjadest tagasi riiulile.

Õhtu jõuab, päev veereb, aeg kohvikusse koogi äärde maha istuda. Paar tundi jutustasime sõbraga ära ja siirdusime tagasi 'koju' tankima-pakkima. Ettevalmistuste käigus sain veel näha ilusat loss-hotelli mäe otsas, mille ühe öö peatumise hind läheneb 2000 eurole. Jälle olen heade sõprade eest tänulik!

Homme siis maraton-päev: 

Köln-Kopenhaagen. 

Ja homme on mul kaardilugeja!