Kohver pakitud, hommikueine söödud, järjekordne blogipostitus postitatud, saigi kell 12 ja pidin toa ära andma. Minu suureks rõõmuks võtsid nad mu kohvripõrssa mõneks ajaks hoiule ja ma võisin linna peal lahedamalt ringi liikuda. Tänase piduliku päeva puhul panin ette lipuvärvides maski.
Sõitsin ühistranspordiga ringi ja vaatasin linnaruumi, kuidas see on mõnusaks olemiseks, elamiseks ja liikumiseks planeeritud. Majade vahel on õhku. Ühistranspordi ümberistumisvõimalused on iga linnajaos, mitte ainult päris keskuses. Ratturitel on võimalusel oma rada ja muul juhul on nad sõiduteel, mitte jalakäijate keskel. Autosid ei ole ka keegi vajalikus pidanud ära tinistada, on nemadki täitsa alles, saavad sõita ja ka parkida. Trollid on lausa kahe lõõtsaga!
Joogiveevõtukohad on iga natukese aja tagant erinevate kenade purskkaevude vormis, mõeldud on nii lastele (abiaste) kui ka koertele (madalam kausike kraaniga). Linnahaljastus on integreeritud vajalike rajatistega, nt. bussiootepaviljonide disain võimaldab isegi puul läbi katuse kasvama jääda ja see kõik on kena ja ühtlasi praktiline.
Pargialadel on ruumi olla, istuda, aega veeta, prügi ära panna - suured sildid vaid väljas, et ole inimene ja austa teisi. Ela ja naudi, aga pea piiri joomise ja lärmiga. Lihtne ja loogiline.
Lõunaeineks haarasin poest salati ja japonaise-koogikesed (mandlijahust, nagu selgus), ning läksin ooperimaja taha järve äärde istuma. Leidsin mõnusa varjulise koha plaatanipuu all, viskasin sussi jalast, käärisin püksisääre üles ja asusin nautisklema. Igati mõnus lõpetus värvikale ja elamusterohkele tripile - võib rahule jääda küll!
Lõppu veel mõned klõpsud Zürichist:
Hotellist sain pagasi kätte, raudteejaama piletiautomaadist kolmandal katsel ka pileti lennujaama, kus lasin viimased frangid pidulikult tuulde. Kohver oli reisi jooksul juurde võtnud poole (sic!) oma esialgsest kogust ja kaalus ligi 24kg, aga õnneks ei sunnitud mind midagi ära viskama. Ka mind ennast lubati kahest lisakilost hoolimata pardale 😊.
Neid ridu toksin täiskuuvalgel lennukis, kus mul on kole tahtmine enda ees istuvat paarikest näpistada, sest nad vaatavad mingit minule tundmatut ameerika komöödiat ja lagistavad jubedal viisil üle terve lennuki naerda, nii et pingid rappuvad. Aimduse saamiseks kujutage ette Beavist ja Buttheadi. Öök.. tropid on mul juba ammu kõrvas. Ka vanem paar lõkerdajatest üle vahekäigu põrnitseb neid üsna pahaselt. Aga ma hoian oma näpud klahvidel ja ainult aeg-ajalt torisen nende pihta eesti keeles. Natunatukene ongi veel jäänud ja olengi jälle kodus 🥰
Kahe nädala jooksul külastasin järgnevaid paiku:
Ungaris: Budapest
Austrias: Viin, Salzburg, Eisriesenwelt, Werfen, Grossglockner, Innsbruck
Saksamaal: Kehlstein
Šveitsis: Luzern, Interlaken, Jungfraujoch, Zürich
Tipitud samme: 300 000
Autoga sõidetud: 530km
Rongiga sõidetud: 975km
Lennukiga lennatud: 3260km
Vallutatud kõrgused:
Budapesti vaateratas: 65m
Viini vaateratas: 64,75m
Gellerti mägi: 140m
Eisriesenwelt: 1656m
Kehlstein: 1834m
Edelweißspitze: 2571m
Jungfraujoch: 3571m
Tänan kõiki lugejaid kaasaelamast; teadmine et te seal kusagil kaugel ehk paar rida loete, oli innustav ja pakkus pisut seltsigi sel soolotripil. Kui Vutt just endale liiga mugavat pesa ei leia või koroona täitsa lappama ei lähe, siis tuleb kunagi ehk ka eurotripp vol. 3. Sihtkoht ja marsruut on mul juba olemas ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar