Selleks sai French Marketi Louisiana Seafood ja esimeseks õhtueineks BBQ hiidkrevetid ja grits (maisimanna, kui ma ei eksi). Sattusin sinna õigel ajal, ei olnud saba ja sain isegi kohe ja päris lauda istuma.
Oi.. see on ilus algus meie sõprusele, NOLA! Toit oli maitsev ja ports nii suur, et kõht püsis liialdamata täis järgmise päeva lõunani. Saan seda kindlalt väita, sest magasin oma mitme öö vahele jäänud und u kella 12ni ja siis veel blogitasin ja siis läksin alles linna St. Patricku rongkäigule, kus mind kella 15 paiku visati peobussist esimese väikse vahvlipakiga; sellestki tarbisin vaid poole, mis aitas vastu pidada kuni õhtusöögini kell 19.
Järgmised einelad valisin teise naisuberdaja soovituste kohaselt, kes naeris laialt ja ütles: usalda mind, ma olen siin sündind-kasvand, ma armastan head toitu ja olen paks! Tuleb tõdeda, tal oli õigus :)
Seega laupäeva õhtul sõin kohas nimega Couchon. Sain koha baarileti ääres ning üks armas baarmen valmistas minu kokutamise peale mõnusa vaarika-sidruni koksi, hapukas ja magus, just nii nagu vaja. Söögiks võtsin juhi soovitatud praetud alligaatori tšilliküüslaugumajoneesiga ja lihapiruka. Magustoiduks tagurpidi ananassikoogi, mille kõrval vaarikasorbett. Kroku oli mõnus, noh.. nagu kalkun.. päris kana ikka ei olnud. Maitsestatud oli aga väga hästi. Mõlemad pirukad, nii soolane kui ka magus, olid samuti head - süüa oskavad nad siin tõesti teha! Ja need kuklid! Värsked, kuumad, natunatukene magusad, toorjuustuvahuga ja neid oli palju! Jeebus, kui ma oskaks selliseid järele teha, kavatsen igatahes proovida!
Pühapäeva alustasin sutsukene varem ja hommikuks oli mul veidi puuvilju ja küpsist varutud. Sõitsin Hop-on-Hop-offiga Garden Districti ja proovisin ära kuulsa kandilise pontsiku, Beignet. Kui Sõõrikukohvikus tuleb eraldi küsida, et natuke tuhksuhkrut lisaks saada, siis siin pandi seda kaasa konkreetselt sama palju kui oli pontsikut ennast! Palusin vabandust ja viskasin enamiku sellest suhkrust lihtsalt prügikasti.. ja sõõrikud on meil ka paremad, sorry.
Kui kella viie paiku turismist väsisin, võtsin istet järgmise soovitatud resto, Drago's baarileti ääres. See koht pidi olema eriline ja kuulus oma söegrillil küpsetatud austrite ja crawfish mac'n'cheese (jõevähi- ja juustukastmes makaronid) poolest. Tellisin mõlemad + veel ühe kuulsuse, orkaan Katriina järgi nimetatud kokteili Hurricane. Viimane oli nii ja naa, juua kõlbas, aga teinekord prooviks midagi muud. Toidud aga.. ma olekski võinud neid sinna mugima jääda, tellida veel ja veel, aga pelgasin oma mõnuleva ilme ja häälitsuste pärast, et mulle kutsutakse korravalvurid järele - olgu nad siin nii tolerantsed kui tahes.
Esmaspäeval läksin välja hoopiski hommikust sööma. Kasutasin punast hüppebussi, et sõita Prantsuse kvartali tagumisse soppi ja hakata sealt keskusesse tagasi tulema. Astusin sisse esimesse ettejuhtuvasse kohvikusse nimega Frenchmen all day ja tellisin härjasilmad praekartulite ja rebitud sealihaga. Ma ei ole elus niikaua praemune oodanud! Isegi õhtueined tulid kiiremini.. Kohvikus polnud isegi mitte rahvamasse, mis oleks ligi kolmveerandtunnist ooteaega õigustanud. Mis teha, ju oleksin pidanud kohviku nimest juba välja lugema, et siin läheb kaua. Magustoit - Key lime pie - tuli nobedamini ja oli maitsev, kuigi sutsu liiga magus.
Pärastlõunal hotelli jalutades tahtsin midagi kerget teepealt kaasa haarata: kuna äratus pidi olema juba kell 2 öösel, siis oli tarvis ka magama varem minna. Mäps näitas toidupoodi tulemas ning läksin juhatatud viisil, aga kui SEE oli toidupood, siis olen mina Sheba kuninganna. Koht oli NII pisike ja NII räpane, et kartsin juba sissehingates toidumürgitust saada - jah, neil oli seal lahtine kuumtoidulett, halli, praktiliselt läbipaistmatu plastklaasi taga! Toidukaupade osa oli kaks riiulit igavesti säilivaid pisikesi šokse ja keekse ning kolm külmikut õlle ja karastusjookidega. Tagurdasin nurgas kügelevast narkarist kiiresti mööda ja õue tagasi ning jäin lootma parema õnne peale. Õige varsti ilmuski nurga tagant mehhiko toitu pakkuv food truck, mis tundus märsa kõhusõbralikum valik ja nii ma ühe burrito kaasa ostsingi. See ei olnud just imeline elamus, aga kõhtu täitis ja liiga palju lippama ka ei pannud :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar