Kui olime Katriga täna hommikul enamvähem ärganud ja pool kümme köögis kohtusime, otsustasime sõita Paderborniga tutvuma. Otsisin netist bussiajad ja -plaanid, küsisime majaperenaiselt infot ning tuletõrjuja kiirusega saime majast 20 minutiga välja, et kella 10sele bussile jõuda. Leidnud õige peatusetulba selgus, et netis märgitud bussi sealt küll ei lähe - alles 12.30 tuleb järgmine. Hmm.. astusime kohalikku kirjatarvetepoodi/postkontorisse sisse, et nõu küsida. Ei miskit - kui tulbal kirjas ei ole, ju siis ei lähe varem. Katri otsustas nigela neti kiuste guugeldada ühissõiduki ühendusi Lichtenau-Paderborni vahel. Tulemust ei mingit! Kriips! Ühissõidukeid nagu ei käikski.. Koju ka ei viitsinud tagasi minna. Mulle meenus, et olin ühel õhtul näinud paralleeltänavas bussipeatust ja ootel inimesi. Läksime igaks juhuks vaatame ja leidsime eest Ersatzhaltestelle - postil olevat plaani vaadates saime meeldiva üllatuse osaliseks, sest buss pidi minema juba 40 minuti pärast. Senikaua jõlkusime tänavatel ja proovisime Lichtenau kohaliku pagariäri toodangut.
 |
| Tänav Lichtenaus |
Buss tuli (lausa kaks korda, aga esimesel ta ei tahtnud meid veel peale võtta), pilet maksis 5.20 euri ja selle raha eest saime ligi 50 minutilise ekskursiooni mööda Lichtenau linna erinevaid 'linnaosasid'. See on vist midagi Pärnu linna sadade ruutkilomeetrite taolist imet - 15 külakest, üks linn. Ringsõit oli igatahes kena ja pani taas mõtlema, kuidas siinmaal nii palju väikesi talusid, mõne lehma/hobuse/kitsepidajaid on ja Eestimaal eriti enam ei ole. Kuidagi kurb. Aga rõõmustame siin ja praegu selle üle, et õhus lendub värske sõnnikulõhn, tuulikud toodavad rohelist energiat ja ilusad hobesed näksivad alevike tagahoovides rõõmsalt rohtu.
Paderborn on üks väga vana linnake, mille esmamainimine toimus aastal 777 seoses Karl Suure vallutustega vanal Saksimaal. Teise maailmasõja ajal hävis 85% linnast ja enamik hoonetest on tulnud uuesti ülesehitada. Vanalinna osa on 70-80ndate jõlemajadest hoolimata siiski armas, siin on palju sakraalehitisi ja Saksamaa lühima jõe Paderi alguskoht ehk allikatega rohealad. Tänase imeilusa ilma puhul oli linnasüda inimestest tulvil - neid jätkus nii poodidesse, parkidesse kui välikohvikutesse ja need tundusid olevat kohalikud sakslased! Tallinnas, mulle tundub, on vanalinnas pigem ikka turistid - kahjuks kohalikel sinna väga asja ei ole.
 |
| Arhitektuuriline erinevus nikastab. Tänav Paderbornis |
Täna aga nautisime meiegi vaba päeva ja 30-kraadist soojust, ostsime igasugu põnevat väljamaa nodi ja kaltsu ning sõime lõunaks purskkaevu platsil jäätist. Pärast turgutust jätkas mu noor sõber 'rehitsemist' ja mina otsisin üles mõned vaatamisväärsused.
 |
| Fachwerk. Paderborn |
 |
| Adami ja Eva maja Paderbornis |
Et ikka kindlasti õhtuks koju jõuda, valisime tagasitulekuks kiirema bussi. Sõidu ajal märkasin bussiaknast Lidli lahtioleku aegu (või noh, pigem homset kinnioleku aega) ja küsisin, kas me peaks äkki poodi minema. Tuli välja, et peaks küll. Kuna kell oli pärastlõuna kohta palju, palusin Katril igaks juhuks guugeldada, kas meie kohalik Edeka veel lahtigi on. Jah, kella kuueni, väitis netijumal. Bussist maha saades tegime ümmargustest taldadest hoolimata kiirkõndi. Poeni jõudes lugesime seinalt, et nad on avatud lausa kella kaheksani! Nojah siis.. parem niipidi kui teisiti. Igatahes üks on selge - guugelmuugli peale siinkandis loota ei tasu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar