24. mai 2019

Mõni hetk on elus igavam kui teine..

Kui eile oli sündmustevaene päev, siis tänane oli veelgi igavam - mina sain jätkata Christopheriga kvartali muruniitmise ja rohimise tööd, Katri aga läks Davidiga teisele objektile hommikust sööma ning tippi saama. Parandus: MINUL oli sündumustevaene päev. Selle kinnituseks enne/pärast pilt mu saavutusest. Heinamaad meenutavast peenrast sai lisaks orasheinale välja kaevatud üsna mitu põõsamõõtu võilillepesa, mille juurikatest oleks võinud päevapraadi küpsetada. Kolleegi sõnul hooldavad nad ala iganädalaselt, aga mul on selle osas omad kahtlused. 


Peenrad rohitud, otsisime tegevust hallist. Christopher toimetas euroaluseid edasi-tagasi, mina liigutasin harjavart.. edasi-tagasi. Ja nii kaks tundi tööpäeva lõpuni, kuni teised tagasi tulid. Katri pajatas mulle oma põnevast päevast: muu hulgas oli selgunud, et David on vana lobamokk ja muretseb, ega sakslased ometi kurjad välja ei paista :D 

Christopherilt olin mina päeva peale vaid niipalju välja pigistanud, et eelmisel kevadel keskkooli lõpetanud poiss õpib Paderbornis maastikuehitust ja tema kodukülas on homme Schützenfest, mida ta väga ootab. Tuleb paraad, valitakse kuningas-kuninganna ja juuakse õlut. Kõlab imetoreda laupäevana! Meid seevastu viiakse homme kooli poolt kohalikku botaanikaaeda ja seal, ma olen selles üsna kindel, pole ei muusikat ega alkoholi. Mh. 







Kommentaare ei ole: