Talve kokkuvõtt

Kuigi uus aasta on kestnud juba neli kuud ja alanud on selle aasta kolmas sessinädal, jõuab teieni 2019. a esimene blogipostitus alles nüüd. Põhjuseks ei miski muu kui KIIRE! Tööl on kiire, koolis on kiire, trennis on kiire, kodus on kiire ja kuna elu tundus juba nagu juudi ja rabi anekdoodis (selles, kus juudile tundus kodus kole vähe ruumi olevat ja rabi seepeale soovitas veel posu sugulasi ja pudulojuseid enda juurde elama võtta), siis nii igaks petteks otsustasin veel kiiresti ka jälle laulma hakata. Kes teeb, see jõuab, nagu öeldakse. Nutab, aga jõuab :D

Praegu aga on korraks käes see kaunis hetk, kus rabi nõul sai kõik lähimast pereringist väljasolevad elukad tagasi oma koju saadetud ja tundub, et ruumi ja aega on oi-kui-palju! Tegin just pooleteisttunnise jalutuskäigu Räpinas, toetasin mõisapargis selja vastu iidset puud ning kuulasin linnulaulu ja kajakate kisa. Ommzenn kuubis! 

Kaua see rõõm muidugi kesta ei saa. Juba neljapäeva õhtul kihutan pärast pikka koolipäeva tagasi Tallinna poole, et reedel kontoris kõrgete ülemuste külaskäigul igati ontlik ja vastutustundlik tiimijuht välja näha (enne kui ma viieks nädalaks tiimi ja töö täiesti vastutustundetult hülgan :P). Siis kaks päeva pesemist ja pakkimist ja tohuvabohu, et esmaspäeva varahommikul sõita pidulikult Saksamaale Paderborni linnakesse kolmeks nädalaks õpilasvahetusse. Siiamaani ei ole mul õrna aimugi, mida ma seal tegema hakkan ja see annab aimu, et ootamas on järjekordne põnev seiklus à la Vutt. 

Terve talve olen usinasti koolis käinud, õppinud ja hunnikute kaupa häid hindeid saanud ainetes nagu näiteks: istutusalade rajamine ja alused, ladina keel, töökeskkonnaohutus ja -tervishoid, mullaõpetus. Eriti uhke olen suurepäraselt ajastatud ajutiste teadmiste üle puittaimede aines, kus suutsin tuvastada oksa-okka-punga järgi 65 okas- ja 75 lehtpuud, olles nendega eelnevalt vaid korra tunnis ja korra õpirühmas tutvunud. Nimede tuupimisele ja pildimängu-arvamisele kulus muidugi lugematu arve tunde; seda lisaks puittaimedele ka rohttaimede ja ladina keele materjale õppides. 

Praktilise tööga oli meil talvisel ajal veidi kehvasti, siiski ladusin üles ühe kuivmüüri ja saagisin-kruvisin kokku kooli juubelipidustuste tarvis ühe pingi. Viljapuid õppisin lõikama, see oli suur ja huvitav töö. Tundide välisel ajal jõudsin ka pookimisringi, aga nagu esimene vasikas ikka, läks too aia taha. Sõna otseses mõttes - poogitud istik hakkas küll kodus kenasti võrseid välja ajama, aga kahjuks alusest, nii et suvilasse aia äärde see metsik pirnipuu lõpuks oma paiga leidis.

Käesolev sess sai aga eilsest öökülmast ja paduvihmast hoolimata kuuma ja äkilise alguse, sest lõpuks ometi aeti garaažist meie jaoks välja suured masinad! Pärast niplite hoolikat puhastamist-õlitamist, tulede-vilede kontrolli ja ohutusinstruktaaži lubati meid laadurite rooli. Koormaalus kahvlisse ja tagurpidislaalom alga! Oi see oli tore ja sai loomulikult liiga ruttu otsa. Õnneks ülehomme jälle :)