Köln - Kopenhaagen

Äratus oli täna õige varajane, kell 4.45, sest tund aega hiljem pidin juba võtma peale oma kaardilugeja Maarja ja startima Kopenhaageni suunas. Väljas hakkas juba hahetama ja ärkavas linnas oli mõnusalt rahulik sõita. 

Rahu kadus õige pea, sest pikad pendeldusvahemaad nõuavad ka tööinimestelt varajast ärkamist. Ometi sujus kahese ekipaaži sõit nii ladusalt, et hoogsalt jutustades ununes kiirus ja piirangud ja järsku lajatati meile punase välguga otse silma. Kmh-dest ja võimalikest trahvisummadest ei hakka ma siinkohal spekuleerima ja võtan seda kui Euroopa kiirteede-nimelise lõbustuspargi külastusmaksu.

Edasi kulges tee järjest kahanevas tempos kuni istusimegi Hamburgi juures ummikus. Tubli tund kui mitte rohkem ja olukord muutus pisut närviliseks. Olin küll praamipileti ostnud tugeva ajavaruga, aga gepsu arvestatud eeldatav saabumisaeg muudkui pikenes ja pikenes, aga kolm rivi autosid liikusid teosammul. Lisaks tekkis meil ka vajadus benssu võtta - lähima tanklani oli 5 km ja seda veeresime me üle poole tunni! Lõpuks jõudsime teetööde ja tanklaga kohakuti, enne seda oli veel üks mahasõit, kuhu me hoolega vaatasime, et kogemata ei satuks ja.. kaks meetrit hiljem selgus, et see oli ühtlasi ka ajutine tankla sissesõit :O Pekki.. kõike need sakslased ka tähistavad piinliku täpsusega, iga viimast kui konarust aga sellist olulist asja nagu mitmekümne km peale ainsa bensuka ligipääsu - nein! Oeh.. sõitsime siis edasi, nüüd juba pisut normaalsemas tempos ja keerasime teisele kiirteele. Kümnekonna km pärast saabus õnneks ka kauaoodatud bensukamärk ja oli see alles üks suur ja ühehäälne Juhhuu! mis selle puhul kostis. 

Kiire P&B peatus tehtud, jätkasime teekonda Puttgardeni poole, kust pidime minema praamiga üle Taani. Sinna jõudsime üllatuslikult isegi nii lahedasti, et pääsesime eelmisele praamile. See tähendas seda, et teel Kopenhaagenisse võisime rahulikult sõita ja loodust nautida; oma hosteli check-in jõudsime samuti tunnike enne plaanitud aega ja saime hetkeks isegi siruli visata.

Hostel asub omapärases kohas, vanas sõjaväekasarmukompleksis . Kõik hooned punastest tellistest, nii nunnu piirkond, et koli või siia päriseks - siin on isegi üks majaosa müügis, magnooliapõõsas ees õitsemas! Perfect! 

Pärast pikutust jalutasime rongile ja sõitsime kesklinna. Väike merineitsi, värvilised kaimajakesed ja Tivoli, lisaks palju ilusaid maju ja hulganisti lõhnavaid sireleid!

 Õhtusöögileid oli gurmeeburksikoht nimega The Hungry Dane, kus teenindajaks sattus olema soome poiss! Ta polnud väidetavalt juba paar aastat emakeelt rääkinud ja oli meiega kohtumise üle ilmselgelt rõõmus. Ja ka burks oli super!

Ega palju kauem ei jaksanudki, kobisime koju kotile tagasi, sest homme ootab ees järgmine pikk jupp teed Rootsimaale üle väga vinge silla ;)

12. päev ja 734 km.

Köln

Pärast eilset marulist vastuvõttu tuli hea uni ja oma suureks rõõmuks sain mõnusasti kaua magada ning rahulikult ärgata. Kui siis pool üheksa end püsti ajasin, oli päike väljas siramas ja eilsest äikesetormist vaid mälestus järel.

Esimeseks ja kõige tähtsamaks sihtpunktiks Kölnis oli mul üks pagarikoda linna teises servas. Vähemalt oma kodulehe info kohaselt küpsetavad nad ehtsal viisil ehk vardal tule kohal Baumkuchenit, mis on põhimõtteliselt keeksitaoline küpsetis ja seega hirmus hea. Sõitsin ühe trammiga ja siis teisega ja jõudsin kohale ja leidsin ka pagariäri. Ainus, mida polnud, oli Baumkuchen. Mhh, tuhandeid kilomeetreid täiesti asjata sõidetud! Lohutuseks ostsin ühe teise, martsipaniga kaetud biskviitkoogikese ja sõitsin tagasi linna keskusesse.

Katedraalist kohustuslik pilt tehtud, vana-rooma kivitee vaadatud, sain kokku oma järjekordse lahke võõrustajaga ja läksime lõunale. Asian fusion ja krõbe part vürtsikas kookosleemes oli väga maitsev ning esimest korda elus proovisin papayamahla, seegi oli hea. Kõht sai kuhjaga täis, nagu ikka hiinakas süües, sest ega järele ju ka jätta ei raatsi :)

Kuna mu rahakott on tee peal augu sisse saanud - nii otseses kui ka ülekantud tähenduses - olen juba mitmest linnast otsinud endale uut. Täna siis saabus see õnnelik päev, kus ta kätte sain ja ära tõin. Poodlemisele raiskasin tubli kaks tundi ja arvesse võttes seda ülekantud-tähenduse-auku, siis olin väga tubli ja panin pooled väljavalitud asjadest tagasi riiulile.

Õhtu jõuab, päev veereb, aeg kohvikusse koogi äärde maha istuda. Paar tundi jutustasime sõbraga ära ja siirdusime tagasi 'koju' tankima-pakkima. Ettevalmistuste käigus sain veel näha ilusat loss-hotelli mäe otsas, mille ühe öö peatumise hind läheneb 2000 eurole. Jälle olen heade sõprade eest tänulik!

Homme siis maraton-päev: 

Köln-Kopenhaagen. 

Ja homme on mul kaardilugeja!

Wenduine, Oostende, Waterloo, Huy

Minu peen plaan nautida hommikusöögiks Brugges Belgia vahvleid läks untsu, sest mitte ainult ei maganud ma sisse (loe: välja), vaid ilm oli külm, pilves ja tuuline - üldsegi mitte sobilik välikohvikus istumiseks. 

Seega läks käiku plaan B, ehk et astusin läbi supermarketist ja haarasin kaasa kiirvahvleid ja õnneliku juhusena leidsin allahindlusletist isegi pisikese moosipurgi. (Hiljem selgus, et natuke vähem õnne oli purgisuu suuruse sobivusega minu kaasasoleva lusikaga).

Mõtlesin, et pistan siis kusagil ilusa vaatega kohas autos oma vahvlid nahka ja panin gepsu sisse ühe lähedalasuva mereäärse linnakese nime. Trippi planeerides olin tahtnud sõita rannikutrammiga, aga asjaolude muutumisel aega nii palju ei oleks jätkunud ja nüüd näen siis vähemalt mere ära. Sõidan ja sõidan, ümberringi armsad talud ja loomad, jõuan linnakesse - parkida ei kuhugi! Ok, kaart näitab pikka rannaäärt trammitee kõrval, kannatan tühja kõhtu ja sõidan edasi. Tee ääres parkimisala küll, aga mida pole, on vaade. Poleks ka mitte trammist olnud, sest mereni jõudmiseks oleks tulnud teha äraspidine Normandia dessant üle düünide!

Niisiis sõitsin muudkui edasi, kuni jõudsin trammitee lõppu Oostendesse välja ja sealsetel tänavatel ekseldes ühe kirikuni. Kuna selle ees oli vaba parkimiskoht ja kätte jõudnud juba lõuna, keerasin auto tee kõrvale ja moosipurgilt kaane maha. Väljas sadas vihma ja ulus tuul, aga mul oli mõnus väike brunch :)

Ärajäänud dessant viis mu mõtted lahingutele, täpsemalt Waterloole. Selle külastus oli mul ju ka plaanis kunagi, kui veel mõtlesin eurovisiooni-teemalist reisi teha. Ja ta jääb kenasti Kölni tee peale, v noh, vähemalt samas suunas. Ega's midagi - rool jälle kätte ja maanteele lendama! Oi, aga need Belgia teed, kiirteed - seni kõige õudsemad kõigist! Kohutavalt palju kaubaautosid, palju veetakse elusloomi.. inimeselgi ebameeldiv sõita, rääkimata tihedalt kokkupressitud loomadest. 

Waterloo exiti magasin ma maha ja lähenesin mälestusmärgile tagantpoolt, vbl isegi hea ja rahulikum oli nii. Aga külastuskeskusesse minna ega mäge vallutada ma seekord ei jaksanud. 

Pikalt üksi sõites kipub keha kangeks jääma, nägemine kokku jooksma - vajud kuidagi tardumusse. Seega pausid on head ja hädavajalikud. Siis meenuvad ka head mõtted nagu kõrvalepõige linnakesse Huy, mis asub orus jõe kaldal ja kus on mägi ja mäe otsas uhke kindlus Citadel. Jällegi, ajanappusel ma sinna sisse ei astunud, aga vaade oli kena nii linnale kui ka sõidu ajal mäenõlvadele. Romantilised mägikülakesed nagu Poolas, aga järsemad nõlvad ja kihvtimad majad.

Ja siis juhtus see, mis ükskord teel ikka juhtub - äiksetorm ja paduvihm, nii et suurt midagi näha ei ole. Seisma jäämine kiirteel pole ka variant, seega püüdsin püsida parajas kauguses, et eelmise auto tulesid oleks natukenegi aimata. Küll oli hea meel kui sadu lõppes. Kölnini polnud enam palju maad jäänud, tipptunni-ummik võttis aga oma aja. See kõik oli aga seda väärt, sest teekonna lõpuks ootas mind soe toit ja iseküpsetatud muffinid - mul on niiii toredad sõbrad :)

10. päeva statistika:

453 km / 10500 sammu

Lõpmata palju külalislahkust

Gent, Antwerpen, Brugge

Eilsesse päeva sattus natuke liiga palju linnu ja vaatamisväärsusi, eksimisi ja emotsioone, nii et ühte head lugu õhtuks mul polnud. Nagu ka levi, seega eilane postitus tuleb tänasega koos. Lühike.

Pilt tänavavaadetega kolmest linnast

Gent - omamoodi kena, aga selle õhustik mulle väga ei istunud. Vbl oligi asi õhus, sisemaa linn nagu ta on. Kivine.

Antwerpen - suurem, uhkemad hooned, vägev raudteejaam, jänesterohke.

Brugge - meeldis väga, nunnu ja hubane. Hekid-murud pügatud, üliarmsad majad. Siia võiks ehk tagasigi tulla, sain vaid tunnikese õhtul jalutada.

9. päeva statistika:

368 km/ 27 300 sammu - senine rekord
Gepsu-eksitusi - mitu-setu. Näitab üht, ütleb teist suunda. Keeruline jälgida, kui on mitu järjestikust mahasõitu ja kohe pärast seda järgmine pööre
Jäneseid - 3
Luiki - paarkümmend

Ühistran-spordipäev

Kuigi täna polnud tarvis varakult startida, on nädalaga harjumus juba sisse kujunenud. Nii astusingi kell 9 uksest välja ja seadsin sammud linna poole. Kohaliku ühistranspordikaardi sain sekeldusteta laetud ja enne rongi astumist viipasin seda teist eeskujul vastava aparaadi ees. Suur punane hollandikeelne error! Mis siis nüüd? Kuna sõita oli vaid üks peatus, võtsin jänkusüdame rindu ja astusin rongile. Keskjaamas läksin teeninduspunktist nõu küsima. Te oleks pidanud rongiklassi valima. Aha? Einoh, seda ma tean küll, et rongidel on klassid ja sõita tuleb ikk vastavalt ostetud piletile, aga mille krdi pärast too laadimisaparaat minult seda ei küsinud?

Kuna ilm oli niiske ja üsna jahe, siis otsustasin randa minekuga veidi oodata. Kõndisin mööda esmaspäevahommikust tühja linna, saatsin ühe postkaardi ja pildistasin kõike, mida vähegi pildistada andis.

Kui päike tasapisi ennast juba näitama hakkas, istusin trammile (kaart toimis tõrgeteta) ja sõitsin Scheveningeni rannapiirkonda. Ilusad majad ja rannahoone, tuuuuuline rand ja vaateratas!!! Oi, seda juhust ei saa ju ometi jätta kasutamata! 9 euro eest sai 15 minutit ja päris mitu ringi teha, õnneks tuul väga ei kõigutanud ka. Tore oli, ootan põnevusega Tallinna oma valmimist.

Sõbra lahkel soovitusel võtsin reisuplaani ka ühe veidi kultuursema tegevuse ja külastasin kunstizaali, täpsemalt Mauritshuisi. Maja täis kunsti, sh kuulus kõrvarõngaga neiu. Ega ma mingit tohutut vapustust ei oodanudki, aga see pilt jättis mu täiesti külmaks! Kuna neil on seal mitmel korrusel kümneid ja kümneid teisi kauneid ja huvitavaid maale, siis polnud katki miskit. Väärt külastus igatahes - aitäh sulle, sõber, soovitamast ja öömaja andmast ;) 

Homme aga ootab mind Belgia, kus ma pole mitte kunagi käinud.

8. päeval statistika:

0 km autoga, u 15 km rööbastranspordiga, 17 000 sammu jalaga

Nähtud maalikunsti - mitusada tükki

Ostetud Wilhelmine piparmündi-kommipakke - 5 (vbl pean veel juurde ostma, vähe sai)

Pargis murul istutud minuteid - 82

Kokkupõrked ratturitega - 0 !

Täna nägin ma Madalmaad!

Täna nägin ma Madalmaad!
Nägin rohtu ja lambasi,
Nägin beež-lehma karjasi.
Mere lõhna ja tuulikuid -
Täna nägin ma Madalmaad!

Nädala nägin ma Euroopat!
Nägin Riiat ja Rügenit,
Nägin Binzi ja Bremenit,
Leeuwardeni ja Lübeckit -
Nädala veel näen Euroopat!

Seitsmenda päeva statistikat:
495 autoga,
16300 sammuga.
Sadaviisteisttuhat, kaksüheksasada -
seitsme päeva statistikat.

Eks-moosekant Bremenis Eurovisiooni finaal-õhtul

Et me kõik saaks mõnusasti laupäeva õhtut ja oirovisiooni nautida, hoian postituse lühida.

• Tupiku märk ei tähenda alati tupikut
• Guugli ja asutuse kodulehe märge lahtiolekust vastab ainult siis tõele, kui parasjagu on kuu 1. laupäev. Täna ei olnud.
• Stralsundi mehed olid paatidega lahel kala püüdmas - sillalt avanes armas vaade neile vanalinna taustal. 
• Rostocki TÜV esindus on tore, sest nemad ka tõesti olid avatud ja sain oma Umwelt-plakette lõpuks 5 euroga kätte
• Lübeckis olid vahvad teineteise poole kaldus kaksiktornid ja põnevate nikerdustega raehoone (?), aga kui me poleks sealt kunagi ammu linnaõigust saanud, siis oleks võinud selle külastuse ka vahele jätta
• Kuigi mul polnud plaanis Hamburgi minna, mõtlesin vist ta peale piisavalt kõvasti, et teda paar korda tahtmatul gepsu sisestada ja lõpuks eksitas geps ka iseseisvalt mind linna sisse. Elbphilharmonie katuse nägin sillalt ära, aga kuna vastassuunas oli võimas Stau, siis ei hakanud sügavamale sisse minema
• Tuleb välja, et täiesti võimalik on sõita püsikiirusehoidjaga, mis seatud 147 peale.. rekordtald oli 162.
• Bremenis on väga ilus, igas võimalilkus värvitoonis rodod õitsevad mis mühiseb. Aga. Imelik on siin olla teiste moosekantideta...
• 6. päeva statistika: 460 km autoga, 17 000 sammu kand-varvas